Tähe tn 40-korterelamu rekonstrueerimine Tallinnas ei ole kauaks.

Revin grupp OÜ reg.nr. 11896241 juhataja Lauri Raud ja Tolira ehitus OÜ Tolira ehitus OÜ reg.nr. 11130757 juhataja Lauri Raud ei taganud hea ehitustavast kinnipidamist rekonstrueerides hiljuti Tähe tn 40 korterelamut Tallinnas. Maja katuse rekonstrueerimisel tegid nimetatud firmad palju praaki. Katusele kaldeid nähtavates lombikohtades jäid parandamata-nii et katusel hulgaliselt on veelompe,mis ehitusnormidega ei ole lubatud. Katusekate all on liiga pehme soojusisolatsioon,mis käimisel vajub alla ja ajapikku lõhub katusekate rullmaterjali ära.Parapeti plekid on paigaldatud valesti-esiteks plekid on ühendatud omavahel ühekordse valtsiga,vaatamata sellele et ehitusprojekt ja standardid seda ei luba.Teiseks parapeti pleki veenina on liiga lähedal välisseina pinnale,seetõttu vihmase ilmaga on näha et vihmavesi satub fassaadi pealis pinnale ja peseb sellelt maha värvi -mis lausa voolab juba alla,inimestele pähe! Fassadilt alla voolav värv tegi inetuks fassaadi,lodža aknaklaase ja esimese korruse garaaži katuse pinda,mis jätab Tähe tn 40 räpase mulje,koristame peas tulema ehitaja,est elanikud lodža katuse klaaside juurde ise ei pääse.Varsti hakkab fassaadilt alla kukkuma dekoratiiv krohv ning seina soojustus saab märjaks,mille tagajärjel läbivettinud soojustus ajab maja hukka,sest välisseina soojapidavus hakkab langema. Korteriühistu poolt palgatud P.P.Ehitusjärelevalve OÜ regitreerimis .nr.11270056 esindaja: MATI KELINDEMAN ,see ehitusjärelevalve firma  on Eesti Tööstus - Kaubanduskoja registrikood: 80004733   liige,kellele P.P.Ehitusjärelevalve OÜ oma mitte korrektse  tegevusega tõi kahju. Peab ütlema et ehitusjärelevalve üldse ei kontrollinud tööde kvaliteeti,kuid KÜ Tahe 40 maksis neile praagi eest priske summa praagitegijatele.Kahju said ka KÜ Tähe 40 liikmed,kes peavad sellise asjaajamise eest ka oma raha välja panema. Samas KÜ Tähe 40 reg.nr. 80014755 ise tehtud praaki ei näe ja aina maksab ehitajale ja ehitusjärelvalvele korteriühistu liikmetelt kogutud rahast.Vaikib ka Tallinna linnavalitsus ning Nõmme linnaosa valitsus - mis neil sellest,eks ole”.Revin grupp OÜ,Tolira ehitus OÜ on kohustatud tehtud ehitusdefektid kiiresti likvideerida.P.P. Ehitusjärelevalve kes sisuliselt ei kontrollinud ehitustööde kvaliteeti ning sai selle eest tasu on kohustatud see raha korteriühistu liikmetele tagastama,selleks ka KÜ  Tähe 40 juhatus peab head tahet ülesnäitama.

Ei me ette tea,mis elu võib meile tuua,kuid see mis peab tuleb kindlalt kõik

Revin grupp OÜ reg.nr. 11896241 juhataja Lauri Raud ja Tolira ehitus OÜ reg.nr. 11130757 juhataja Lauri Raud ei taganud hea ehitustavast kinnipidamist rekonstrueerides hiljuti Tähe tn 40 korterelamut Tallinnas. Lodža aknaplekkide paigaldamisel on tehtud palju vigu. Paigaldatud aknaplekid ei vasta juhendteatmiku 85 – 10562-et nõuetele. Aknaplekki paksus ei kindlusta konstruktsiooni jäikust, kalle on tunduvalt väiksem kui 15* , samas mõnes kohas lausa 0*,pleki kinnitus on nõrk ,pleki paanid on ühendatud oma vahel liiga väikese üle kattega.Mõnes kohas pleki ja metallpostide vahele jäävad praod on kaetud tavalise leikoplaastriga,mis on mõeldud meditsiinilisele abile verejooksu puhul!Nii et kauaks seda ei ole,ning varsti vihmavesi tungib maja välisseinte soojustusmaterjali -EPS plaadi sisse.Läbivettinud soojustus ajab maja hukka,sest välisseina soojapidavus hakkab langema,. P.P.Ehitusjärelevalve OÜ reg.nr.11270056 esindaja: MATI KELINDEMAN ,see ehitusjärelevalve firma  on Eesti Tööstus - Kaubanduskoja registrikood: 80004733   liige,kellele P.P.Ehitusjärelevalve OÜ oma mitte korrektse  tegevusega tõi kahju. Kahju said ka KÜ Tähe 40 liikmed,kes peavad sellise asjaajamise eest ka oma raha välja panema. Samas KÜ Tähe 40 reg.nr. 80014755 ise tehtud praaki ei näe ja aina maksab ehitajale ja ehitusjärelvalvele korteriühistu liikmetelt kogutud rahast.Vaikib ka Tallinna linnavalitsuse Nõmme LOV - mis neil sellest.

Tallinnas Tähe tn 40 kortermaja renoveerimine energiatõhususe suurendamine ebaõnnestus.

Avaldus ehituspraagist.

ASjaosalised:

P.P.Ehitusjärelevalve OÜ reg.nr.11270056 esindaja: MATI KELINDEMAN ,see ehitusjärelevalve firma  on Eesti Tööstus - Kaubanduskoja registrikood: 80004733   lliige,kellele P.P.Ehitusjärelevalve OÜ oma mitte korrektse  tegevusega tõi kahju.

 Revin Grupp OÜ reg.nr. 11896241 juhataja Lauri Raud. Tolira ehitus OÜ reg.nr. 11130757 juhataja Lauri Raud ja töödejuht Henri Lillevälja .
Tähe tn 40 korteriühistu reg.nr. 80014755 ,alustas augustis 2016 oma korterelamu rekonstrueerimist.
Kohustuslikul reklaami stendil maja ees on öeldud,et peatöövõtjaks on Revin Grupp OÜ - Tegelikult peatöövõtjaks oli Tolira ehitus OÜ. Omanikujärelevalveks on märgitud P.P.Ehitusjärelevalve OÜ Mitmel korral saatsin Tähe 40 juhatusele emaile,sest tööde kvaliteet objektil jätts soovida.Kuid vastuseid juhatusest viimasel ajal minule ei laekunud.
.Pöördusin P.P. Ehitusjärelevalve OÜ poole ,kes pidi antud objektil kvaliteeti kontrollima,kuid ehitusjärelvalvega tegelema pidav MATI KELINDEMAN telefonitsi üiles ,et selle küsimusega pean hoopiski pöörduma Tähe 40 juhatuse liikme Marek Põldeots’a poole,kes rõõmsalt teatas minule,et puudused on likvideeritud-see aga ei vastanud tõele,sest ehituspraaki on palju. Tekkis küsimus miks juhatus ei hooli ehituskvaliteedist antud objektil,miks ta ei vasta kirjadele ja miks makstakse praagi eest raha Ehitusjärelevave OÜ-le,peatöövõtjale jt ja seda kõik korteriühistu liikmete rahast. Paistab,et nimetatud ametimehed kavatsevad omavahel ära jagada riigi poolt antav objekti renoveerimise suur toetus,mis on uhistule ettenähtud.
Objektil on järgmised ehituskvaliteedi puudused,mis kuuluvad likvideerimisele,ka hinna alandamine vastavalt Võlaõigusseaduse sätetele  peab olema rakendatud antud objektil koostöös tellijaga:

Anmeri OÜ põhiprojekti joonisel S-2 on toodud AVAPALEDE SOOJUSTAMINE JA VEEPLEKKIDE PAIGALDAMINE PROJEKTEERITUD ALUMINE HORISONTAALNE AVAPÕSK. Siin on ettenähtud ET AKNA VEEPLEKI ALUNE PEAB OLEMA täidetud SOOJUSMATERJALIGA.Kuid tegelikult on paigaldatud mingisugune ehitussegu-nii et aknaveepleki all ehitaja poolt on moodustatud lubamatu külmsild. Veepleki alla jäi paigaldamata hüdroisolatsioon. Aknapleki ülespööre on alla 18 mm. Isesurvestav tihend aknapleki ülespöörde ja aknapõse vahele jäi paigaldamata. Aurutõkkelint ja tihendusmass jäi paigaldamata ka akna ülemine veenina jäi ehitajal tegwmata.Aknaplekid on paigaldatud 5* kaldega,olgu et norm näeb ette kalde suuruseks minimaalselt 15*,see on nii ehitaja ,kui ka Anmeri OÜ projekteerija suur viga.

Talvepäevadel toa õhu temperatuur akna juures oli kõigest 14*C,sellises korteris  on kõrge õhu niiskus ja kannatab maja elanike tervis:köha,nohu jne.Projekteerija väidab,et Tähe tn. 40 korterelamu küttesüsteem rekonstrueeritakse,kuid tänaseni see ühetoru süsteem ei tööta korralikult.
 Aknalauad jäid kinnitamata Capatect montaažidetailide ja müüriankrute abil. Ühe müüriankru kohta võetakse 2 Capatect-Schlagschrauben kruvi, et vältida aknalaua vetrumist. Aknalaua alune õõnsus jäi täitmata isolatsioonimaterjaliga. Aknalaua alumine külg jäi kleepimata üle CapatectAntidröhn-band ribaga. Akna alla ehitaja tekitas meile täiendava külma silla,mis energiatõhususe suurendamist antud elamus takistab. Ka lodža piirde katmine plekiga on ebaõnnestunud Villaribadega laiusega 200mm jäid  soojustamata avadeümbrused. Kahjuks maja konstruktsioonidesse jäid suurel hulgal külmad sillad,mis on lubamatu.Nõutav sisekliima pole tänaseni saavutatud,korteris on liiga suur õhu niiskus,mis mõjub halvasti elanike tervisele. Toa temperatuuri mõõtmisel selgus et külmal talvepäeval õhutemperatuur akna juures oli kõigist 14*C,mis  ei vasta standardile.Kaetud tööde aktid koostada on vaja kindlasti. Kredex,kes pakkus meie  korterelamutele finantslahendusi, mille eesmärk on energiatõhususe tõstmine läbi elamute renoveerimise tutvudes puudustega,mis meie maja juures renoveerimise käigus tekkisid,ei võta asja tõsiselt ning ei kutsu asjaosalisi korrale. Kuna asjaosalised ja Tallinna linnavalitsuse Nõmme linnaosa valitsuse tegelased minu kirjadele ei vasta,selline ükskõikne mentaliteet tõsiste probleemide üle ei tee au Eesti riigile.Palun lugejatel antud juhtumi kohta avaldada oma arvamust. Ehitajaid oma korda palun alustada praagi likvideerimist antud majas kiiremini.

 Tähe tn 40 elanik E.Sepp jt.

LED valgustid ja nende kasulikkus

Autor: Samara Täna, kus stiilne ja säästlik lahendus kodu ja kontori sisustamisel on kõigi aegade kõrgemal tasemel, tuleks tähelepanu pöörata ka LED valgustite kasutamisele. LED valgustid aitavad olulisel määral elektrikokkuhoidu saavutada ja lisaks on need ka oluliselt pikema eluaega, kui teised laialdaselt tuntud valgustid. Kolmas tähtis omadus on keskkonnasõbralikkus ja neljas minimaalne soojuse eraldumine. See viimane on kindlasti hästi oluline just süvisvalgustuse kasutamisel. LED valgustust saab ilma ohtlikku olukorda kartmata kasutada ka näiteks mööbli sees. Teiste valgusallikate kasutamine selliselt oli suhteliselt riskantne, kuna võis juhtuda ülekuumenemist ja selle tagajärjel ka tuleohtlike olukordi. Tänaseks on LED valgustid teinud suure arenguhüppe, mistõttu ka nende kasutamine majapidamistes, kontrites ja tänaval on oluliselt suurenenud. Heade hindadega kvaliteetseid LED valgusteid leiad, kui klikid siia: LED valgustid. Mariliis Mitt Samara Group OÜ www.samara.ee

Kuidas teostada vannitoa plaatimistöid?

Autor: todoolen Kui Te olete otsustanud uuendada oma vannitoa välimust , siis kõige targem oleks muidugi valida profesionaal. Omajõududega hakkama saamiseks peaks tutvuma mõningate näpunäidetega. Plaatimistöödele eelnevalt tuleks korrastada pinnad. Nii põrandad kui seinad. Pinnad peaksid olema sirged, seda saab kontrollida loodi või sirge latiga. Kui pinnad on ebatasased, siis tuleks seinad tasandada tsemendipõhise tasandusseguga ja põrand valada. Enne tuleks pinnad töödelda nakkedispersiooniga (Primer). See kindlustab nakkumise valatava või tasandatava pinnaga . Kui otsustate trapiga dušširuumi kasuks, peaksid kalded olema trapi suunas, minimum 1cm meetrile, et vesi saaks ära joosta. Pärast valu tegemist ja selle kuivamist tuleks sein uuesti üle töödelda nakkedispersiooniga (Primeriga) . Selle kuivamise järel tuleks seinad katta vesieristusega. Seinte liitekohad ja vuugid tuleb katta nurgatugevduslindiga , mis kleebitakse vesieristusega. Vesieristuse kihi paksuse määrab vastava toote tootja. Järgmisel päeval saab alustada seinte plaatimistöödega. Tuleks välja arvutada plaatide jaotus nii, et seinte äärtesse jääks mitte vähem kui pool plaati. Plaatimist tuleks alustada teisest reast, alla toetuseks saab panna loodi või mõne sirge karkassi. Segukamm tuleks valida vastavalt plaadisuurusele. Segukammi hambaid on erinevate mõõtudega, mida suurem plaat , seda suuremad hambad. Vuukide jätmiseks võib kasutada vuugiriste või vuuginööri. Kogemustega plaatija saab ilma vuugiristideta kergesti hakkama. Iga plaadirea horisontaalsesse vuuki tuleb paigaldada vuuginöör. Pärast seinte plaatimist tuleb puhastada põrand (näiteks mahakukkunud segu) ning seejärel üle teha nakkedispersiooniga. Kuivamise järel vesieristada ning põranda ja seina ühendusnurgad kleepida tugevduslindiga. Järgmisel päeval saate alustada põranda plaatimisega. Tasuks jälgida plaadijaotust nagu seinte puhulgi. Põranda plaatimisel tuleks kasutada vuugiriste. Kui põrandal on äravoolutrapp, siis parem oleks jätta trapi ümber plaadi tehaseserv, et ei vigastaks jalgu, varbaid jms. Kui plaadijaotus ei võimalda, siis lõigatud servad liivapaberiga töödelda. Kui põrandal plaat kuivanud, siis tuleks plaatida seinte kõige esimene rivi. Kogu plaatimistöö kuivamise järel peaks vuukima kõigepealt seina ning seejärel põranda. Vuugisegu surutakse vuukidesse kummilabidaga. Vuugijäägid tuleks plaadi pinnalt maha pesta niiske svammiga (mitte ainult pind, vaid vuugid ka ühtlaseks pesta) . Enne pesemist võiks lasta vuugil kuivada umbes pool tundi (olenevalt siis plaaditüübist , ruumi temperatuurist jms). Plaadipind korralikult puhtaks pesta! Järgmisel päeval tuleb põrandate ja seinte liitekohad (sisenurgad) tihendada sanitaarsilikooniga. Plaatimistöö jaoks kasuta kindlasti ühe firma tooteid (vesieristus, plaatimisegu jne), et tagada tootjapoolne garantii. Pärast põhitõdede uurimist tekib kindlasti veel palju küsimusi, kuid plaatimistöö selgeks tegemiseks võib-olla ei aitagi ainult kirjutatud juhendist. Kui tundub see endale siiski liiga keeruline ja soovite kvaliteetset ja professionaalset teenust ja tulemust , siis tasuks valida kogenud tegija. Plaadimerk OÜ E-post: plaadimerk@gmail.com

http://gld160310.info/?utm_source=Justclick&utm_medium=mailer&utm_campaign=Gold_&utm_term=var1&utm_content=Letter_11

November 2014 -bisnes kõikus.

Global Business Monitor novembris vähenes 0,1 punkti,jõudes kuni -3,7. See on seitsmes negatiivne kuu alates maist. Septembris indeks teenis vähese kasvu 0,4 punkti. Sel kuul Americas vähenes 3,5 jõudes -0,5 punktini. Aasia kasvas 1,5 kuni 2,1 punktini. Seevastu Euroopas jätkus langus 0,4, ulatudes -6,0 punktini. See on seitsmes Euroopa vähenemine alates märtsist, vaid septembris näitas väikese - 0,2 punktilist kasvu. Kuigi Global Business Sentiment Monitor langus oli vaid marginaalne, jätkas langemise kinnitas langus eelmise kuu jooksul. Kuigi suvel langus pärast juulit oli tühine, on olnud seitse igakuist langus ärikliima käesoleval aastal. Ainult september näitas vähesel määral, kuid seda tasakaalustab veelgi oktoober langus. On turu-by-turupõhiselt, aga tulemused olid veidi erinevad. Business sentiment kasvas Hiinas (+ 12%), Hispaanias (+ 11%), Rumeenias (+ 5%), Türgis (+ 5%), Taiwanis (+ 4%), Singapuris (+ 4%), Bulgaarias (+ 3%) ja Kreekas (+ 3%). Seevastu ettevõtete kindlustunde vähenemine USA poolt (-7%), Ungaris (-6%), Šveits (-6%) ja Itaalias (-6%).

Maailma ärikliima läheb alla mäge..

Maailma Global Business Monitori andmeil augustis vähenes majandus 0,2 kuni -3,3 proisendipunkti. Kuigi marginaalne langus,kuid see on kuues järjestikuse kuu langus alates veebruarist. Kuigi Amerikas on paranenud jõudlus. kõigis teistes piirkondades majandus on jätkuvalt langenud. Aasias Monitor vähenes 0,1 -0,3 kuni -0,4 protsendipunkti elama oma positsiooni negatiivne tsoon. See oli neljas järjestikune igakuine langus Aasias. Euroopas indeks vähenenud 1,4 protsendipunkti, alates -2,8 kuni -4,2, märgistus viienda järjestikuse kuu langus Euroopas. Tulemused august Global Business Sentiment uuringu reified järjestikust langust eelmise kuu jooksul. Kuigi langus augustis võrreldes juuliga minimaalne, see tähistas kuuendat aastat järjest kuus langus; üldine selle kuu Global Business Index kinnitas oma negatiivset seisundit. On turu-by-turu põhjal, mille tulemused olid siiski veidi erinevad. Business sentiment kasvas Americas [Brasiilia (+ 14%), USA (+ 12%)], Taani (+ 8%), Rep. Hiina (+6%), Eestis (+ 5%), Suurbritannias (5 %) ja Türgis (+ 3%). Seevastu toimus ettevõtete kindlustunde vähenemine Hong Kongis (-8%), Poolas (-8%) ja Tšehhis (-8%).

Austria majandusareng.

Austria majandusareng.

Option Yard
on maailma juhtiv binaarne võimalusi kauplemise platvormi raha teenida, lihtne raha, sissetulekute kiire, lihtne investeerida.

http://www.prevention-dividend.com/
Dividend Stocks- A Great Investment

facebook ehitusekspert

Karl Vaino mahavõtmine aastal 1988.

16.juunil 2013.a.möödub kakskümmend viis aastat päevast,millal EKP Keskkomitee I sekretär Karl Vaino vabastati oma ametikohast. See oli suur võit teel Eesti iseseisvuse ja demokraatia taastamisel Eestis. Karl Vaino sündinud 28. mail 1923 Tomskis,NSV Liit, oli Eesti NSV poliitik ja parteitegelane, Eestimaa Kommunistliku Partei eelviimane esimene sekretär. Mõlemad K.Vaino vanemad olid kommunistid, partei liikmed. Vaino noorusaastad möödusid Siberis, suuremalt jaolt Novosibirskis ja Tomskis. Lõpetanud 1941. aastal Tomski 3. Keskkooli, asus ta õppima Novosibirski Raudteetranspordi Sõjainseneride Instituuti, kust 1943. aastal siirdus Tomski Raudteetranspordi Elektrotehnika Instituuti, mille lõpetas insener-energeetikuna. Pärast NLKP-sse astumist saadeti ta kui päritolult eestlane tööle Eesti NSV-sse. Pärast Eestisse asumist töötas Vaino 1947. aasta septembrist kuus kuud Tapa veduridepoos tehnikuna, üks aasta Eesti Raudtee veojaoskonna elektritehnikuna ning Tapa–Narva liini elektriseadmete lõigu ülemana. 1949. aastast K. Vaino töötas kolm aastat EKP Keskkomitees. 1952. aastast töötas Vaino üks aasta EKP Tallinna Oblastikomitees, seejärel neli aastat EKP KK tööstuse ja transpordi osakonnas. Seejärel üks aasta oli K. Vaino ENSV Rahvamajandusnõukogu esimehe asetäitja. Kui kõik eelnevad tööotsad olid tal väga lühikesed,kus ta 13.aastaga töötas viies erinevas kohas. Siis järgnevad kaheksateist tööaastat 1960. aastast alates töötas ta EKP Keskkomitees –need aastat valmistasid talle suurt tüdimust juba viiendal tööaastal.Mehel, kellel sellel töölõigul mingeid märkimisväärseid saavutusi ei olnud ette näidata.Ta lasi oma juured keskkomitees alla,kuna ei osanud muud teha,kui partei osakonnas aega venitada,oodates suurt kõrgendust.Sellepärast aastaid mingit rotatsiooni sel töökohal ei olnud ja ega Vaino ei tahtnudki seda.Sellest tulenevalt puudusid ka märkimisväärsed saavutused ja soov kasvoi mingisuguste uuenduste tegemiseks vabariigi majanduses,mis Eesti majanduse edasi viiks. oma isiklikke ja tööalaste omaduste pooles Vaino ei sobinud sellele ametikohale. Vaaramata sellele ta oli ootel kuni temast 26. juulil 1978. aastal sai EKP Keskkomitee I sekretär. Kui kõik eelnevad tööotsad peale Eestisse tulekut olid tal väga lühikesed,kus ta 13.aastaga töötas viiel töökohal. Siis järgnevad 18 tööaastat alates 1960. aastast EKP Keskkomitees mis valmistasid talle pikapeale suurt tüdimust juba alates viiendast tööaastast. Mehel, kellel sellel pikal töölõigul mingeid märkimisväärseid saavutusi ei olnud, oli ainult suur ootus tõusta ametiredeli kõrgemale pulgale.Töötades pikalt keskkomitees lasi ta seal oma juured alla,kuna mujale tööle minna ta ei kavatsenudki. Sellest tulenevalt puudusid Vainol ka saavutused ja tung innovatiivsuse suunas vabariigi rahvamajanduses,mis Eesti majanduse edasi viiks. Ja nii ta töötas sellel ametikohal kuni temast 26. juulil 1978. aastal sai EKP Keskkomitee I sekretär.Muidugi selle töökoha jaoks oli tal väga vähe eeldusi,ta võrdlemisi vähe arendas oma suhtlemisoskusi,oli vähejutukas ja enesesse tõmbunud inimene,ka eesti keele vähene oskus ei võimaldanud tal inimestega tulemusrikkamalt suhelda ning võita nende usaldust. Samas ta ise ei kippunudki nii väga inimestega suhelda ning eesti keelt õppida,olgu et see oleks pidanud olema tema kõige tähtsam ülesanne antud ametikohal. Silma lööb Vaino lohakus nii tegudes kui pildis,mis paistab välja näiteks Eesti Entsüklopeedias avaldatud Vaino fotol,kus ta poseerib triikimata päevasärgis. Vaino on Venemaa eestlane ega oska peaaegu üldse eesti keelt. Seetõttu oli ta 1978. aastal Moskva jaoks ideaalne kandidaat EKP juhi kohale, et algavale venestuslainele hoogu juurde anda. EKP KK juhina tegutses K. Vaino igati NLKP Keskkomitee käskude järgi. Ta ei püüdnud kuidagi eesti keelt ega kultuuri kaitsta. Seetõttu ei omanud ta eestlaste seas peaaegu mingit toetust. Oma avalikud kõned pidas ta vene keeles ja eesti keeles kõnelemist enamasti vältis. Aastal 1988 lõhenes Eestimaa Kommunistlik Partei rahvuskommunistideks ja impeeriumimeelseteks. Viimaseid juhtis mõistagi K. Vaino, teiste liidriks kujunes aga peagi Ladina-Ameerikast tagasi kutsutud Vaino Väljas. Et K. Vainot peeti juba ka Moskvas liialt vanameelseks, siis kaotaski ta oma koha Väljas’ale. Rahvuskommunistid võtsid enda kätte kõik olulisemad ametikohad ning hakkasid harjuma mõttega Eesti taasiseseisvumise teele asumisest. 01.aprillil 1988.aastal algas Toompeal kaks päeva väldanud loomeliitude pleenum, mis sündmusena etendas olulist rolli Eesti iseseisvuse taastamise protsessis. Esimest korda ütlesid loomeinimesed avalikult välja probleemid, mis puudutasid eestlaste demograafilist ja sotsiaalset olukorda. Kahel päeval räägiti loomeliitude pleenumil eestlaste vähemusse jäämise ohust Eestimaal, demograafilisest olukorrast, võõrandumisest ja paljust muust. Tähenduslik oli paljude jaoks Kalju Komissarovi lause, et seltsimehed, me ei ole kohustatud selle hullumajaga kaasa mängima.” Loominguliste liitude kultuurinõukogu esimehe, arhitekti Ignar Fjuki sõnul pandi kõigile, kes Eestis elasid südamele, et eelkõige oleme eestlased ja kodanikud. "Et lõpetame selle jabura jutu nõukogude inimesest ja sellest seltskonnast, kelle eest peab keegi teine vastutama ja mitte nemad ise." Esimest korda toodi pleenumil välja Eesti iseseisvuse idee, nõuti kommunistliku partei juhtide tagasiastumist, riigikeelt, korralikku kultuuri ning küüditatute õigeksmõistmist. K.Vaino pahameel oli nii suur,et juba loominguliste liitude pleenumi ettevalmistamise käigus 16.jaanuaril 1988.a.K.Vaino käsul EKP KK VII Pleenumil vabastati EKP KK ideoloogia sekretäri ametikohalt Rein Ristlaan. Seejuures ei aidanud siin sugugi mitte see ,et R. Ristlaan EKP ideoloogiasekretärina ajas muutunud üldiste võimusuuniste ja ka EKP KK esimese sekretäri Karl Vaino käskude aktiivne elluviija, kes totaalse parteilise kontrolli hoidmise huvides viis ellu ulatusliku kaadrivahetuse. EKP 3. (nn. ideoloogia) sekretär oli Eesti NSV ideoloogialase töö ja kunstielu kõrgemaks juhiks. Rein Ristlaan oli K.Vaino käsul kustutatud EKP III sekretäride nimekirjast. Vaino oli seisukohal,et R.Ristlaan ei tulnud oma ideoloogiatööga toime.See oli pahatahtlikus K.Vaino poolt, kuna kogu ideoloogiatöö toimis K.Vaino juhtimisel – nii et võib öelda,et Vaino ise töötas halvasti,patustajate hulka aga sattusid paljud teised inimesed. Karl Vaino oli Moskva käskude aktiivne elluviija, kes totaalse parteilise kontrolli hoidmise huvides viis ellu ulatusliku kaadrivahetuse. Näiteks aastail 1982–1987 võeti tema eestvõttel ametist maha või sunniti lahkuma ja asendati uutega Eesti Kirjanike Liidu juhatuse senine esimees, kultuuriväljaannete senised peatoimetajad ja kirjastuse "Eesti Raamat" peatoimetaja, ajakirja Tallinn pandi juhtima endine EKP KK kultuuriosakonna juhataja. Perestroika algul asutati EKP KK büroo otsusega uued ajakirjad "Aja Pulss" (1985) ja "Vikerkaar" (1986), mille juhid valis välja EKP Keskkomitee ja kes kinnitati tava kohaselt EKP KK bürool. Paljude loome inimeste sõnul sattus Rein Ristlaane ametisoleku ajal mitmeid inimesi parteilise tagakiusamise alla. Rein Ristlaan lahkus 1987. aastal pärast seda, kui EKP Keskkomitee juhtide (sealhulgas tema enda) ja ajakirjandusjuhtide vahel püsinud pinge muutus tõsiseks konfliktiks. Karl Vaino oli iseloomult ebasõbralik,kuri - ja kättemaksuhimuline seltsimees,teistes stressi tekitav tegelane. Piisab kui meenutada kuidas tema mõningate seltsimeeste pensione nende tagaseljas kärpis jpm. Vaino ajal partei ja juhtivatel töökohtadel toimus vaimne vägivald,mida paljud hambad ristis pidid välja kannatama. Meedikute väiteil on vähemalt pooled südame- ja veresoonkonna haigused tingitud stressist. Keskkomitee pealekaebaja Nikolai Ivanovi valekaebustest K.Vainole sündis tavaliselt järjekordne kaadripuhastus protsess. Inimesi töökohtadel kiusati. Pärast seda, kui Karl Vaino oli 16. juunil 1988. aastal EKP Keskkomitee esimese sekretäri ametikohalt vabastatud, siirdus ta Moskvasse, kus ta oli aastail 1988–1990 NLKP Keskkomitee juures asuva Parteikontrolli Komitee liige. K.Vaino ei tahtnud viimase minutini uskuda mingisse mahavõtmisse. Pööre osutus talle isiklikult sellevõrra keerulisemaks, et Vaino Väljas’ega olid nad nagu tuli ja vesi. Ta oli teinud kõik, et Väljas siinsest elust maha kriipsutataks. Karl Vaino lagunes lõpuks päris ära. Üks vana kommunist mäletab, kui K.Vaino käis kuskil tehases kohtumas, tuli tagasi ja rääkis teistele, et näe, naised kinkisid talle lilli, tähendab toetus ikka püsib – no see oli juba lapselalin. Samal ajal kavandas Rahvarinne lauluväljakul Vaino maskoti põletamist. Vastuolu teravnes juba päevadega. Ja nii ta läks Eestist ära põlatud seltsimehena,kellel ei olnud siin enam sõpru ega häid tuttavaid.

 esten-ehitusekspert, esten-ehitusekspert, esten-ehitusekspert, esten-ehitusekspert, esten-ehitusekspert

Juhised kinnisvara kontrollimiseks enne ostuAutor: Mait LillemäeKinnisvara soetamine on üks suurimatest investeeringutest, mis tavaliselt elu jooksul teha tuleb. Kuna tegemist on niivõrd kalli ja olulise investeeringuga, soovitan enne otsustamist lähemalt tutvuda, millega tegemist on. Tihti on välimuse põhjal hinnates kõik nagu korras, kuid tegelikkuses vajab kinnisvara väga suuri investeeringuid selle korda tegemiseks (varjatud puudused) või on ülalpidamine liiga kallis. Loota, et maakler puudustest rääkima hakkab, on asjatu. Millele tuleks tähelepanu pöörata enne ostu sooritamist? 1. Dokumentatsioon – korrektselt vormistatud dokumentatsioon annab ülevaate – kes ehitas, millal ehitas, millest ehitas ja kes ehitamist kontrollis jne. Kuna paber kannatab kõike, siis pimesi pelgalt dokumentide põhjal otsustada ei ole hea mõte. Kindlasti annab kindlust juurde projekti olemasolu ja kasutusluba, mis näitab, et vähemalt välisilme poolest on maja selline, nagu projekti järgi peab olema. 2. Kes on omanik? Kas kinnisvaral on olnud mitu omanikku ja kas esimene oli arendaja või eraisik. Omaniku tausta tasuks kindlasti kontrollida (nt Google). Kindlasti tasuks ettevaatlik olla, kui esimene omanik oli arendaja. Tavaliselt huvitab arendajat vaid kasum. Kvaliteet on teisejärguline. Ettevaatlik peaks olema ka siis, kui maja või korter on mitmeid kordi omanikku vahetanud. Selle põhjuseks on enamasti mingi probleem…. Need põhjused tuleb välja selgitada. 3. Maja väline ülevaatus - Niiskuskahjustused – tasub vaadata, kas kuskil esineb hallitust või veekahjustuste märke. Tõsise niiskusega seotud probleemi tunneb tuppa sisenemisel siseõhu lõhnast ära. Puuduliku hüdroisolatsiooni esimeseks tunnuseks on lahtised plaadid vannitoas (või asendatud plaadid, mis on ära tuntavad nt vuugisegu teise tooni järgi). Tuleb kontrollida, kas uksed ja aknad sulguvad korrektselt (ei ole tursunud). Tuleb otsida ka liiga ilusaid kohti, kus on näha, et tegemist on värske parandustööga. Sellel parandustööl peab olema põhjus (nt. lae servade värske värv viitab võimalikule läbijooksule mida on üritatud varjata). -Vajumised – tuleb vaadata, kas esineb pragusid, lahtiseid plaate (koputades tunned ära). Hoolsamalt tasub kontrollida seinte ääri ja nurki, kus võimalikud vajumised on kõige tõenäolisemad (ehitajal on seal keeruline pinnast tihendada). Põranda horisontaalsust tasuks samuti kontrollida. Võib-olla on kogu põrandaplaat ära vajunud. -Termograafia ja rõhutest – külmal ajal annab palju juurde termograafia ja rõhutesti tegemine (termopiltide tegemiseks on vaja, et välis-ja siseõhu temperatuuride vahe oleks vähemalt 20 kraadi). Täna on pakkujaid palju ja hinnad mõistlikud. Siin ei tasu kokku hoida. Saad hea ülevaate maja soojustuse ja õhutiheduse olukorrast. Muidugi tasub valida selline teenuse pakkuja, kes tulemust sulle kommenteerib. Lihtsalt piltidest ei ole tavainimesele palju kasu. Kui osad probleemid on kõrvaldatavad, siis mõned mitte. Näiteks olukord, kus maja on ehitatud praktiliselt maa peale ilma vundamendita (vt pilti). Sellist olukorda on väga keeruline tuvastada. Konkreetse probleemi reetis üüratu küttearve, kuna ka põrand oli soojustamata. Maja perimeeter oli ca 1m laiuselt lumevaba ka siis kui mujal oli 50cm paksume lumekiht ja väljas 10 kraadi külma. 4. asukoht – kas maja asub põllul, heinamaal, soos jne. Kas on naabreid (rahulolevaid) kellelt asukoha valikut uurida. On objekte mida müüakse ainult suvel, kui on kuiv, sest muul ajal on maja nagu saarel (veega ümbritsetud igast ilmakaarest). Tasub jälgida, et maja asuks ümbritsevast pinnast kõrgemal. Kui majal on kelder, on ka sealt võimalik veega seotud probleeme tuvastada: vee randid seintel, kopituse hais jne 5. ülalpidamise kulud – Palju annab juurde, kui uurida eelmiste hooaegade elektri ja kütte arveid jne. Maja võib ilus ja korralikult tehtud olla, aga kui selle ülapidamine on liialt kallis, siis kaob asjal mõte. 6. Asjatundja abi – kui näiteks naabrite küsitlemine ja omaniku tausta uurimine on jõukohane ilma eriharidust ja kogemusi omamata, siis ehituse kvaliteeti oskab kõige paremini hinnata kogemustega spetsialist. Hindamise maksumus on tühine võrreldes võimalike probleemidega, mis tähelepanuta jätmisel kordi suuremaid summasid neelama hakkavad. Kui vajad kinnisvara ostueelset ülevaatust, tulen appi. Helista 53427733 või saada e-mail mait@profeld.ee. Ülevaatus sisaldab objekti külastust ja kokkuvõtva akti koostamist, kus on avastatud puudused kirjas koos pildimaterjaliga. Akti alusel on võimalik ehitusfirmadest parandustööde hinda uurida, et teada saada, kui palju kinnisvara tegelikult maksma läheb. Ülevaatuse hind Tallinna piires 100,-.

 Mait

Ärikliima on Euroopas ikka veel halvem kui ülejäänud maailmas.

EUWIFO Business Monitor International – märts 2013 Ärikliima on Euroopas ikka veel halvem kui ülejäänud maailmas – aga on ka aeglase paranemise märke. Pilt on mõnevõrra muutunud: EL-i ärikliima on ülejäänud maailmaga võrreldes paranemas. Aeglaselt liigub osa Euroopa turge pingereas ülespoole. See erineb veidi veebruari küsitluse tulemustest, mille järgi 10 kõige optimistlikumate äriootustega riiki ei kuulunud euroala riikide hulka. „EL-i turge kajastavad tulemused on juba veidi julgustavad. EL-i turud parandavad aeglaselt oma kohta pingereas. Seda järeldust toetab Saksamaal ja Austrias läbi viidud Business Monitor uuringute tulemuste põhjalikum analüüs. Need majandused liiguvad järk-järgult kasvu poole. See on areng, mida saab kõige paremini iseloomustada kui kaht sammu edasi ja üht tagasi: s.t osa tegevusvaldkondi on kasumis, aga osa mitte,“ ütleb EUWIFO tegevdirektor Stefan James Lang. https://ehitusekspertiis.files.wordpress.com/2013/04/a-love12.png?w=700&h=180&crop=1

 Trend – 2011. a 1. kvartal kuni 2013. a 1. kvartal

https://ehitusekspertiis.files.wordpress.com/2013/04/alove13.png?w=700&h=180&crop=1

EUWIFO, Zürichis Šveitsis asuv instituut European Economic Research Institute, on omaniku poolt juhitud firma. EUWIFO Business Monitor koondab ettevõtete omanike ootused nende ettevõtete ja ettevõtluskeskkonna praeguse ja tulevase olukorra kohta. Küsitlust viiakse läbi kokku 30 turul. Ainuüksi Saksamaal korraldatakse iga nädal 500 intervjuud. Teistel turgudel tehakse iga kuu 100 kuni 500 intervjuud. Küsitlus on ainulaadne, sest see viiakse läbi ainult oma ettevõtteid aktiivselt juhtivate omanikega, samuti suurte firmade tegevjuhtidega. See on unikaalne ka tulemuste osalejatele kiire avaldamise, samuti geograafilise ulatuslikkuse poolest.

59,8 protsenti vastajatest pooldab pankurite lisatasude piiramist ja juhtide palkadele ülempiiri seadmist.

EUWIFO küsitlus: kas EL peaks kehtestama juhtide palkadele ja pankurite lisatasudele ülempiiri? Enamik ettevõtete omanikke kiitis piirangu heaks Euroopa Liidu pangad ei tohi maksta oma töötajatele lisatasudena rohkem, kui on nende ühe aasta palk. Selles leppisid Brüsselis kokku Euroopa Parlament ja ELi liikmesriigid. Nüüd kavandab ELi siseturu volinik palkade ülempiiri kehtestamist ka teiste valdkondade juhtidele. European Economic Research Institute EUWIFO, mille peakontor asub Šveitsis, intervjueeris 575 tegevdirektorit Saksamaal ja Austrias. Tulemused võivad näida üllatavad: 59,8 protsenti vastajatest pooldab selgelt rangemaid riiklikke regulatsioone ja seega pankurite lisatasude piiramist ja juhtide palkadele ülempiiri seadmist. 38,7 protsenti hindaks edasisi arenguid selles valdkonnas kui õigustatud meetmeid „sotsiaalse rahu säilitamiseks“. Suurem osa vastajaid pooldas regulatsioone. Suurim rühm (38,7 protsenti) ei poolda mitte üksnes pankurite lisatasude ja juhtide tasude piiramist, vaid ka edasisi meetmeid. Tulemuste järgi arvab enamik vastajaid, et sotsiaalne harmoonia on väärtus, mida tuleb säilitada. Suuruselt järgmine rühm, 21,1 protsenti vastajaid, ei poolda edasisi meetmeid, aga toetab pankurite lisatasude ja juhtide palkade piiramist. 20,8 protsenti vastajaid ütleb piirangutele pangandussektoris jah, aga soovib jätkata juhtide tasustamist vabamajanduse põhimõtete järgi. 19,5 protsenti küsitlusele vastajatest ei poolda valitsuse sekkumist kummaski valdkonnas. Umbes pool sellest rühmast on lisatasude piiramise ja juhtide palkadele ülempiiri kehtestamise vastu. Teine pool arvab pealegi, et sellised reeglid on põhjendamatud ja avaldavad ELile negatiivset mõju. EUWIFO tegevdirektor Stefan James Lang teeb kokkuvõtte: „Tulemused kinnitavad, et olemasolev kuvand ettevõtjatest kui külmaverelistest kapitalistidest ei pea paika. Tegelikult näitavad intervjuud ettevõtete omanikega nende suurt sotsiaalset vastutustunnet. “ EUWIFO, Zürichis Šveitsis asuv instituut European Economic Research Institute, on omaniku poolt juhitud firma. EUWIFO Business Monitor koondab ettevõtete omanike ootused nende ettevõtete ja ettevõtluskeskkonna praeguse ja tulevase olukorra kohta. Küsitlust viiakse läbi kokku 25 turul. Ainuüksi Saksamaal korraldatakse iga nädal 500 intervjuud. Teistel turgudel tehakse iga kuu 100 kuni 500 intervjuud. Küsitlus on ainulaadne, sest see viiakse läbi ainult oma ettevõtteid aktiivselt juhtivate omanikega, samuti suurte firmade tegevjuhtidega. See on unikaalne ka tulemuste osalejatele kiire avaldamise, samuti geograafilise ulatuslikkuse poolest.



Vaata Esten ehitusekspertiis.

Facebook Esten



esten-alexa



esten-ehitusekspert.esten-ehitusekspert.esten-ehitusekspert.esten-ehitusekspert.
esten-ehitusekspert.esten-ehitusekspert.esten-ehitusekspert.esten-ehitusekspert.
esten-ehitusekspert.esten-ehitusekspert.esten-ehitusekspert.esten-ehitusekspert.
esten-ehitusekspert.esten-ehitusekspert.esten-ehitusekspert.esten-ehitusekspert.

Ärikliima on Euroopas ikka veel halvem kui ülejäänud maailmas 25 turus.

EUWIFO Business Monitor International – veebruar 2013.
 Ärikliima on Euroopas ikka veel halvem kui ülejäänud maailmas 25 turust, mis kuuluvad küsitluse tulemuste põhjal kõige optimistlikumate äriootustega maade hulka, on 10 euroalasse mittekuuluvad riigid. Seevastu 13 kõige madalama tulemusega turgu – välja arvatud USA ja Venemaa – kuuluvad euroalasse. Avanev pilt on üsna selge: Euroopa Liidus on ärikliima märgatavalt halvem kui ülejäänud maailmas. See on täpselt sama pilt mis eelmisel kuul. Toimunud on väga vähe muutusi. „Ehkki Business Monitori tulemused näitavad, et Saksamaa ja Austria majandused hakkavad uuesti aeglaselt tõusma, näib, et Saksamaa poolt peale sunnitud ranged kokkuhoiumeetmed avaldavad ülejäänud EL-ile negatiivset mõju,“ ütleb EUWIFO tegevdirektor Stefan James Lang, „ja lõpuks võib see anda tagasilöögi Saksamaale endale, kelle majandus praegu vaevu kasvab.“ Trend – 1. 2011. a 1. kvartal kuni 2012. a 4. kvartal EUWIFO, Zürichis Šveitsis asuv instituut European Economic Research Institute, on omaniku poolt juhitud firma. EUWIFO Business Monitor koondab ettevõtete omanike ootused nende ettevõtete ja ettevõtluskeskkonna praeguse ja tulevase olukorra kohta. Küsitlust viiakse läbi kokku 25 turul. Ainuüksi Saksamaal korraldatakse iga nädal 500 intervjuud. Teistel turgudel tehakse iga kuu 100 kuni 500 intervjuud. Küsitlus on ainulaadne, sest see viiakse läbi ainult oma ettevõtteid aktiivselt juhtivate omanikega, samuti suurte firmade tegevjuhtidega. See on unikaalne ka tulemuste osalejatele kiire avaldamise, samuti geograafilise ulatuslikkuse poolest.
Vaata Esten ehitusekspertiis.

Facebook Esten



esten-alexa

Aktsiaturud veebruaris 2013 näitasid nii positiivset kui negatiivset tootlust.

Globaalsed aktsiaturud endiselt tugevad, Kesk- ja Ida-Euroopa järjest atraktiivsemad Pärast tugevat jaanuarit näitasid aktsiaturud veebruaris nii positiivset kui negatiivset tootlust. USA ja Euroopa suuremad aktsiaindeksid lõpetasid kuu positiivse tootlusega, samas kui arenevate riikide (nende hulgas Venemaa ja Kesk ja Ida- Euroopa) turgudel oli mõõdukas korrektsioon. Pärast turgude silmapaistvalt tugevat tõusu on üldine turusentiment muutunud mõnevõrra ettevaatlikumaks. Investorid kardavad jätkuvaid probleeme Eurotsoonis, mis on olnud pidevaks riskifaktoriks viimastel aastatel. Itaalia valimised, kus puudus selge võitja, ning kokkuhoidlikkust pooldava valituse selge kaotus tuletasid turgudele meelde, et riigivõlaga seonduvad probleemid Eurotsoonis pole kuskile kadunud. Samal ajal on jätkuv keskpankade sekkumine turgudel säilitanud aktsiaturgude kõrge taseme, kuna investorid otsivad kaitset inflatsiooni vastu ja kõrgemat tootlust võrreldes intressiinstrumentide poolt pakutavaga. Meie koduturgudel Venemaal ja suurematel Kesk- ja Ida-Euroopa turgudel oli veebruaris langus. Need turud kauplevad endiselt väga atraktiivsetel hinnatasemetel võrreldes teiste arenevate turgude ja nende endi ajaloolise keskmisega. Me näeme endiselt Uus Euroopas väga kõrgeid dividenditootlusi, mis on ajalooliselt pakkunud kaitset volatiilsetel turgudel. Üldiselt riskantsemad Venemaa aktsiad pakuvad meie arvates head riski-tootluse suhet, kuna Vene aktsiaturu allahindlus teiste arenevate turgude suhtes on kõigi aegade kõrgeima taseme juures, pakkudes samal ajal märgatavalt kõrgemat dividenditootlust kui enamik teisi arenevaid turge. Meie põhilised tooted, Trigon Uus Euroopa Fond ja Trigon Venemaa Top Picks Fond, on endiselt parimate hulgas oma võrdlusgrupis ja edastavad kolme aasta tootluses võrldusindekseid ja enamikke konkurente. Mõlemal fondil on Morningstar’i maksimaalne 5-tärni reiting. Trigon Uus Euroopa Fond langes veebruaris 1,4%, andes tagasi 1,2 protsendipunkti aasta algusest saavutatud edumaast võrreldes Stoxx EU Enlarged TR võrdlusindeksiga. Eelistame jätkuvalt tugevate rahavoogude ja madala võlakoormaga ettevõtteid, kuna sellised aktsiad kalduvad osa saama turgude tõusust, kuid suudavad äkiliste müügilainete puhul oma hinda paremini hoida. See strateegia on lubanud Fondil võrdlusindeksit viimase kolme aasta jooksul oluliselt edestada (34,7% vs -0,5%), pakkudes ühtlasi ka tunduvalt madalamat volatiilsust. Trigon Venemaa Top Picks Fond langes kuu jooksul 1,2% võrreldes MSCI Russia TR indeksi 2% langusega. Venemaa aktsiaturg kaupleb praegu teiste arenevate turgudega suhtes suurima allahindlusega. Fondi portfell kaupleb 5,6 oodatud 2013. aasta P/E kordajal, kasumi kasvuks prognoosime 20%, pakkudes investoritele atraktiivset investeerimisvõimalust. Trigon Venemaa Top Picks Fond on viimase kolme aasta jooksul võrdlusindeksit MSCI Russia TR edestanud 4,2 protsendipunkti võrra, ning on sarnaste fondide hulgas tootluse poolest esimeste seas.

Heiti Riisberg

Vaata Esten ehitusekspertiis.

Facebook Esten



esten-alexa

kui tõenäoline on brittide lahkumine EL-ist?

EUWIFO uuris: kui tõenäoline on brittide lahkumine EL-ist? Enamikul on seda raske ette kujutada Jaanuari lõpus teatas Briti peaminister David Cameron, et Suurbritannia Euroopa Liitu jäämise otsustamiseks korraldatakse referendum. Toetudes uuringule, mille viis 44 riigi 1 479 tegevdirektori hulgas läbi Euroopa majandusuuringute instituut EUWIFO, arvab ainult väike osa vastajaid, et britid otsustavad 2017. aastaks kavandatud referendumil EL-ist lahkuda. Euroopa Liidu tulevikku käsitlev osa lisati Business Monitor küsitlusele, mida viiakse regulaarselt läbi 25 riigis. Täpsemalt küsis instituut, kui tõenäoline on, et Ühendkuningriik lahkub EL-ist. Tulemus: ainult 9,2 protsenti vastajatest arvab, et lahkumine on möödapääsmatu. Ligi 30 protsenti arvab, et referendum on vaid valitsuse propaganda ja hääletust ei toimu. Küsiti ka lahkumise tagajärgede kohta. Konsensus väljendub selgelt: alla 25% vastajatest kartis tõsiseid tagajärgi riikide liidule. Lisaks arvab 9,2 protsenti vastajaid, et Ühendkuningriigi lahkumine on kindel, üsna suur osa, nimelt 28,3 protsenti, hindab aga tõenäosust suhtega 50:50. 33,3 protsenti intervjueeritud ettevõtete omanikest ja tegevdirektoritest arvab, et suure tõenäosusega jääb Ühendkuningriik EL-i. 29,1 protsenti arvab, et teatavaks tehtud referendum on vaid Cameroni valitsuse poliitiline propaganda ja hääletust ei toimu. Lisaks tundis Economic Research Institute EUWIFO huvi Ühendkuningriigi potentsiaalsest EL-ist lahkumise võimalike tagajärgede vastu. Esimene vastusevariant oli: „Lõpuks lahkuks suurim tülitekitaja EL-ist. EL lööks õitsele“. Fakt, et ainult 8 protsenti vastajaid pidas seda kõige tõenäolisemaks variandiks, võib näha teatava brittidele antud kõrge hinnangu kinnitusena, vaatamata nende sageli vastuolulistele seisukohtadele. Teisest küljest arvab ainult 11,2 protsenti vastajaid, et EL-il ei tule karta mingeid negatiivseid tagajärgi, kui Ühendkuningriik peaks lahkuma. Suurim rühm, 34,3 protsenti, arvab, et brittide lahkumisel oleks üksnes tähtsusetu mõju ja see ei tooks kaasa teiste riikide lahkumist. 23 protsenti arvab, et teisi riike ei lahku, aga Ühendkuningriigi lahkumine nõrgendaks EL-i oluliselt. 23,5 protsenti on äärmiselt skeptilised ja arvavad, et lahkumine viiks pikas perspektiivis EL-i kokkuvarisemiseni. EUWIFO tegevdirektor Stefan James Lang on optimistlik: „See on ettevõtete omanike ja tegevdirektorite poolt uskumatu usaldusavaldus Euroopa Ühendusele. Tulemused näitavad nende usku, et EL on oma eksami Kreekaga läbinud ja suudab tulevaste kriisidega edukalt toime tulla“. EUWIFO, European Economic Research Institute, Zürichis, on eraomanduses firma, mis on spetsialiseerunud turundus-ja majandusuuringutele, milles osalevad ettevõtete omanikud, juhatuse liikmed ja erapankade kliendid kogu maailmas. Saksamaal korraldatakse praegu 300 intervjuud nädalas. Väljaspool Saksamaad viiakse neid läbi 300 kuni 500 kuus. Täielikud tulemused avaldatakse kord kuus ning küsitlustes osalejad saavad tulemused enne nende avaldamist meedias.

Vaata Esten ehitusekspertiis.

Euroopa ärikliima

Euroopa ärikliima jääb ülejäänud maailmale omale alla 25 uuritud turust asusid 12 kõige optimistlikumate äriootustega riiki väljaspool Euroopat. Seevastu 13 kõige madalamate äriootustega turgu – kui jätta välja USA ja üllatuslikult Singapur – asuvad Euroopas. Avanev pilt on üsna selge: Euroopas on ärikliima palju halvem kui ülejäänud maailmas. Ehkki üldine majandussituatsioon on euroalas praegu palju stabiilsem kui kriisi ajal, ei ole olukord siiski kaugeltki rahuldav. Euroopa suveräänne võlg kujutab endast suurimat üksikut ohtu kogu maailma majandusele. Aasias ergutab äriusaldust tugevam ärikeskkond. „Sellal kui otsene euroala kokkuvarisemine oht näib praeguseks olevat tagasi löödud, ähvardab ikka oluline oht, et Saksamaa poolt peale sunnitud ranged meetmed võivad viia tõsise majanduslanguseni,“ ütleb EUWIFO tegevdirektor Stefan James Lang. „Hispaanial, Itaalial ja Prantsusmaal näib olevat veidi enam kaotada, aga Saksamaa jäetakse tema erakordselt efektiivse siseriikliku tulusüsteemi toel võib-olla jälle arvet maksma. Küsimus, mille paljud endale praegu esitavad, on, kui palju rohkem on Saksamaa rahvas nõus enda kanda võtma.” EUWIFO, European Economic Research Institute, Zürichis, on eraomanduses firma, mis on spetsialiseerunud turundus-ja majandusuuringutele, milles osalevad ettevõtete omanikud, juhatuse liikmed ja erapankade kliendid kogu maailmas. Saksamaal korraldatakse praegu 300 intervjuud nädalas. Väljaspool Saksamaad viiakse neid läbi 300 kuni 500 kuus. Täielikud tulemused avaldatakse kord kuus ning küsitlustes osalejad saavad tulemused enne nende avaldamist meedias.

Üleilmne brändiuuring 32 turul .

Üleilmne brändiuuring 32 turul näitab: ettevõtete omanike soov kaaluda teisi panku erineb turgude lõikes. Zürich, 29. jaanuar 2013 100 000 eduka ettevõtte omanikku ja juhatuse liiget hõlmavas küsitluses küsisime: „Kui tõenäoliselt kaaluksite oma isiklike investeeringute ja äripanganduse vajadusi silmas pidades järgmisi panku?“ Uuring viidi läbi 2011. a novembrist kuni 2012. a novembrini. Suurte ettevõtete omanike ja juhatuse liikmete soov kaaluda oma isiklike investeeringute ja äripanganduse vajadusi silmas pidades teisi panku erineb turgude lõikes oluliselt. Zürichis asuva European Economic Research Institute EUWIFO poolt 32 turul läbi viidud uuring näitab, et Türgis, Leedus, Brasiilias, Eestis, Kanadas, Norras, Bulgaarias, Poolas, Hispaanias, Singapuris, Soomes, Hongkongis ja Slovakkias on pangaklientide soov alternatiivseid pangandussuhteid kaaluda üsna tugev. Taanis, Austrias, Hiinas, Venemaal, Itaalias, Šveitsis, Tšehhi Vabariigis, Rumeenias ja Jaapanis on soov teist panka kaaluda keskmise lähedal. Prantsusmaal, Belgias, Taiwanis, Ungaris, USA-s, Ühendkuningriigis, Ungaris, Austraalias, Saksamaal, Kreekas ja Indias ei kaalu enamik vastajaid alternatiivset pangandussuhet. Need tulemused kuuluvad ühe osana EUWIFO uuringusse Bank Monitor, mille tulemused avaldatakse kord kuus. Esitletud tulemused põhinevad andmetel, mis saadi viimase 12 kuu vältel 32 turul üle 100 000 ettevõtte omaniku ja juhatuse liikmega läbi viidud intervjuudest. See sihtrühm on paljude pankade jaoks väga tähtis, sest kasutab nii äripanganduse kui ka isikliku varahalduse teenuseid. Loodetavate klientide soov kaaluda teatud panka on selle panga jaoks brändi tugevuse peamisi indikaatoreid. Mida kõrgem on kaalumise tase, seda tõhusamalt võib pank võita uusi kliente. Mida madalam on kaalumise tase, seda raskem ja kulukam võib pangal olla uusi kliente võita. Ülaloleval graafikul on näidatud 32 turu 18 rahvusvahelise ja kohaliku panga turuosal põhinevad tulemused. Aga erinevused nii turgude kui tervikute kui ka ühe kindla turu pankade vahel on olulised. Lisaks kõiguvad üksikute pankade näitajad märkimisväärselt kogu aasta jooksul. Tulemusena on selgelt näha selle tegevusala võitjad ja kaotajad. Peamine järeldus on, et igal turul on panku, mida kaalutakse teistest sagedamini. See viib kolme tähtsa järelduseni: (1) üksikute pankade kaalumise tase erineb oluliselt, (2) soov üksikuid panku kaaluda muutub aja jooksul ja (3) üldine soov alternatiivseid panku kaaluda on turgude lõikes erinev. On selge, et iga üksiku panga eesmärk peaks olema suurendada oma loodetavate klientide soovi seda panka kaaluda. Loodetava kliendi vastava panga kaalumise soovi nii absoluutne kui ka suhteline tugevus avaldab tohutut mõju panga ärilisele arengule ja kasvuvõimele. Esimene mõõtmine näitab, kuidas üksiku panga kaalumise tase aja jooksul muutub, ja teine reastab pangad oma riiklike ja rahvusvaheliste konkurentide hulgas – s.t Türgis on loodetavate klientide soov uut panka kaaluda suhteliselt tugev, aga Indias suhteliselt nõrk. Seega peaks rahvusvahelise panga näitaja olema Türgis märksa kõrgem kui Indias. „Konkureeriv keskkond, milles pangad töötavad, ja nende loodetavate klientide soov uut panka kaaluda varieeruvad märkimisväärselt turgude lõikes,“ ütleb EUWIFO tegevdirektor Stefan James Lang. „Kui rahvusvahelised pangad teevad otsuseid rahvusvahelisele turule sisenemise või investeerimise kohta, mängivad selles muidugi rolli paljud tegurid. Siiski võib nende loodetavate klientide tugev või nõrk soov uusi pangandussuhteid kaaluda pankadele öelda, kui raske võib olla turule sisenemine või turu kasvatamine, ja seepärast peab seda arvestama.“ Bank Monitori küsitlus hõlmab järgmisi rahvusvahelisi panku: Bank Julius Baer, Citibank, Credit Suisse, Deutsche Bank, Goldman Sachs, HSBC, ING, JPMorgan Chase, Merrill Lynch, Morgan Stanley, UBS; ja iga turu tähtsamaid kohalikke panku. Küsitlus viidi läbi järgmistel turgudel. Euroopas: Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa, Ühendkuningriik, Hispaania, Šveits, Austria, Belgia, Holland, Soome, Norra, Taani, Poola, Kreeka, Türgi, Slovakkia, Tšehhi Vabariik, Ungari, Horvaatia, Bulgaaria, Eesti ja Venemaa; Aasias: India, Hiina, Jaapan, Indoneesia, Hongkong, Singapur, Taiwan ja Austraalia; Ameerikas: Ameerika Ühendriigid ja Brasiilia. Lähikuudel laieneb küsitlus veel 20 turule. EUWIFO, European Economic Research Institute, Zürichis, on eraomanduses firma, mis on spetsialiseerunud turundus-ja majandusuuringutele, milles osalevad ettevõtete omanikud, juhatuse liikmed ja erapankade kliendid kogu maailmas. Saksamaal korraldatakse praegu 300 intervjuud nädalas. Väljaspool Saksamaad viiakse neid läbi 300 kuni 500 kuus. Täielikud tulemused avaldatakse kord kuus ning küsitlustes osalejad saavad tulemused enne nende avaldamist meedias.

Kui tõenäoliseks peate, et soovitate järgmisi panku oma kolleegidele, sõpradele ja perekonnale?

100 000 eduka ettevõtte omanikku ja juhatuse liiget hõlmavas küsitluses, mis viidi läbi 32 riigis, küsiti: "Kui tõenäoliseks peate, et soovitate järgmisi panku oma kolleegidele, sõpradele ja perekonnale?" 10 = väga tõenäoliseks; 0 = üldse mitte tõenäoliseks Uuring viidi läbi 2011. a novembrist kuni 2012. a novembrini Suure ettevõtete omanike ja juhatuse liikmete soov oma panku soovitada erines turgude lõikes oluliselt. Zürichis asuva European Economic Research Institute EUWIFO poolt 32 turul läbi viidud uuring näitab, et Hiinas, Türgis, Brasiilias, Rumeenias, Venemaal, Eestis, Šveitsis ja Leedus soovivad pankade kliendid soovitada oma esmaseid pangandussuhteid ka teistele. Slovakkia, Saksamaa, Poola, India, Kreeka, Prantsusmaa ja Austria turul on soov oma panka soovitada pigem neutraalne. Enamik Tšehhi Vabariigi, Taani, Soome, Hispaania, USA, Norra, Hongkongi, Ungari, Jaapani, Kanada, Taiwani, Itaalia, Singapuri, Ühendkuningriigi ja Austraalia vastajaid ei soovi soovitada oma panku kolleegidele, sõpradele ja perekonnale. Need tulemused kuuluvad ühe osana EUWIFO uuringusse Bank Monitor, mille tähtsamad tulemused avaldatakse kord kuus. Esitletud tulemused põhinevad andmetel, mis saadi viimase 12 kuu vältel 32 turul üle 100 000 ettevõtte omaniku ja juhatuse liikmega läbi viidud intervjuudest. See sihtrühm on paljude pankade jaoks väga tähtis, sest kasutab nii äripanganduse kui ka isikliku varahalduse teenuseid. Klientide soovitamissoovi tase on brändi tugevuse tähtsamaid indikaatoreid. Arvatakse, et seda skoori võib kasutada motiveerimaks organisatsiooni keskenduma enam klientidele mõeldud toodete ja teenuste parandamisele. Samuti väidetakse, et see skoor korreleerub tulude kasvuga. See on näitaja, mida tänapäevasel turul kasutavad paljud korporatsioonid. Ülaloleval graafikul on näidatud 32 turu 18 rahvusvahelise ja kohaliku panga turuosal põhinevad tulemused. Aga erinevused nii turgude kui tervikute kui ka ühe kindla turu pankade vahel on olulised. Lisaks kõiguvad üksikute pankade näitajad märkimisväärselt kogu aasta jooksul. Tulemusena on selgelt näha selle tegevusala võitjad ja kaotajad. Peamine järeldus on: igal turul on panku, mida nende kliendid sagedamini soovitavad, ja neid, mille puhul seda ei tehta. See viib kolme tähtsa järelduseni: esiteks, soov panka soovitada erineb märkimisväärselt, olenevalt teatud turu kindlast pangast; teiseks, soov üksikuid panku soovitada muutub aja jooksul, ja kolmandaks, soov panka soovitada erineb üldiselt turgude lõikes. On selge, et iga üksiku panga eesmärgiks peaks olema parandada oma klientide soovi seda soovitada. Panga brändihalduse, klientide lojaalsuse, ristmüügi ja äri pikaajalise arengu seisukohast on tähtsad nii klientide soovitamissoovi absoluutsed kui ka suhtelised skoorid. Esimene mõõtmine näitab, kuidas pankade üksikud meeldivushinnangud aja jooksul muutuvad, ja viimane järjestab pangad oma siseriiklike ja rahvusvaheliste konkurentide hulgas. „Konkureeriv keskkond, milles pangad töötavad, ja nende klientide soov panka soovitada varieeruvad märkimisväärselt turgude lõikes,“ ütleb EUWIFO tegevdirektor Stefan James Lang. „Kui rahvusvahelised pangad teevad otsuseid rahvusvahelisele turule sisenemise või investeerimise kohta, mängivad selles muidugi rolli paljud tegurid. Siiski võib nende klientide tugev või nõrk soov neid soovitada pankadele öelda, kui raske võib turule sisenemine või turu kasvatamine olla, ja seepärast peab seda tõsiselt võtma.“ Bank Monitori küsitlus hõlmab järgmisi rahvusvahelisi panku: Bank Julius Baer, Citibank, Credit Suisse, Deutsche Bank, Goldman Sachs, HSBC, ING, JPMorgan Chase, Merrill Lynch, Morgan Stanley, UBS; ja iga turu tähtsamaid kohalikke panku. Küsitlus viidi läbi järgmistel turgudel. Euroopas: Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa, Ühendkuningriik, Hispaania, Šveits, Austria, Belgia, Holland, Soome, Norra, Taani, Poola, Kreeka, Türgi, Slovakkia, Tšehhi Vabariik, Ungari, Horvaatia, Bulgaaria, Eesti ja Venemaa; Aasias: India, Hiina, Jaapan, Indoneesia, Hongkong, Singapur, Taiwan ja Austraalia; Ameerikas: Ameerika Ühendriigid, Brasiilia ja Mehhiko. Lähikuudel laieneb küsitlus veel 20 turule. EUWIFO, European Economic Research Institute, Zürichis, on eraomanduses firma, mis on spetsialiseerunud turundus-ja majandusuuringutele, milles osalevad ettevõtete omanikud, juhatuse liikmed ja erapankade kliendid kogu maailmas. Saksamaal korraldatakse praegu 300 intervjuud nädalas. Väljaspool Saksamaad viiakse neid läbi 300 kuni 500 kuus. Täielikud tulemused avaldatakse kord kuus ning küsitlustes osalejad saavad tulemused enne nende avaldamist meedias.

Ehitiste tuleohutus.

Esten OÜ Address: 76901 Klooga mnt 10b-17, Tabasalu, Harjumaa,Estonia. Telefon: 372-503-9015.

vastavalt Eesti Standardi EVS 812-7:2008. Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus ütleb ,et tuldtõkestavaid klaastarindeid on kahte tüüpi:tihedus nõuet (E) täitvad tarindid ja tiheduse ning soojust isoleerivad nõuded (EI) täitvad tarindid.Klaastarindi tulepüsivus sõltub tarindist kui tervikust,heakskiit puudutab valmis tarindit koos kõikide komponentidega.Klaasi omadustele lisaks on tähtis raamistus ja paigaldusviis.Klaasimisel tuleb kasutada klaasi tootja poolt heaks kiidetud kinnitusviise ja materjale. Tihedusnõuet täitvad klaastarindid (E) lasevad läbi soojuskiirgust soojusisolatsiooni võime puudumist väljendatakse kasutades tarindi märgistuses ainult tähte(E)(tihedus,terviklikkus) koos tulepüsivusajaga (näiteks E30).Nende tarindite puhul siirdub soojus läbi tarindi otse suunas kiirguse teel igale poole nagu valgus.Mida suurem on kiirgav pind,seda suuremaks kujuneb soojuskiirguse tihedus (soojuskiirguse intensiivsus kW/m2).Samuti mida lähemalt klaastarindi suhtes läbiva soojuskiirguse tihedust kontrollitakse,seda suurem see on.Nendele tarinditele on vajalik määrata suuruse piirang ja ohutuskuja,evakuatsioonitee liikumisrajast ning süttivatest materjalidest. Tihedust ja soojusisolatsiooni nõuet (EI) täitvates klaastarindites (EI) ei ole soojuskiirgust vaja mõõta,neid loetakse soojuskiirguse nõuet täitvateks. Tuletõkkeklaasist tarindeid saab kasutada ilma ohutuskuja nõudeta nagu iga muid tuletõkkesektsiooni moodustavad tarindit.Tuletõkkeklaasiga saavutatav tulepüsivus võib olla üldjuhul kuni EI 120. Tihtipeale projektis ei ole arvestatud,et vastavalt Eesti Standardi EVS 812-7:2008. Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus ütleb, et tuletõkkeuks kinnitatakse tugevalt ümbritsevate tarindite külge ning piida ja ümbritsetavate tarindite vaheline pragu tihendatakse vähemalt A2-klassi kuuluvate tihendusmaterjalidega,kui tihendusmaterjalitootja poolsed juhised ei luba muud. Vastavalt Eesti Standard EVS 812-7:2008. Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus ütleb,et tuletõkkeuks peab olema iseenesest sulguv ja riivistuv. Vastavalt Eesti Standardi EVS 812-7:2008. Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus ütleb,et projektis peaks lahendust leidma ukse lehe ja põranda vaheline pragu ja selle ümber põranda materjali A2Fl kasutamine. Juhtub ka seda,et projektis pole detailiseeritud Eesti Standardi EVS 812-7:2008. Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus, nõue ohutuskuja kohta,kui klaasuks suundub otse evakuatsiooniteele.