mille alusel hinnatakse eluruumi heakorrastuse taset?

Tihti küsitaks, mille alusel hinnatakse eluruumi heakorrastuse taset?
Hetkel kehtiv Vabariigi Valitsuse määrus 04.02.2005.a. eluruumidele esitatavate nõuete kinnitamise kohta,näeb ette,et:
-Eluruum peab vastama siseministri 3. juuli 1998. a määruses nr 25 "Tuleohutuse üldnõuded" (RTL 1998, 226/227, 915) toodud nõuetele. Tule ja suitsu tekkimine ja levimine elamus peab olema piiratud. Inimestel peab olema tulekahju (või muu õnnetuse) puhul eluruumist väljapääsemise võimalus või neid peab saama päästa muude abinõude rakendamisega.
-Eluruum peab võimaldama inimesele selles ööpäevaringse viibimise.
-Eluruumil peab olema teistest eluruumidest eraldi sissepääs ukse kaudu ja eluruumi igal elu-, töö- ja magamistoal ning eraldi ruumis paikneval köögil peab olema vähemalt üks uks.
-Uste miinimummõõtmed:
1) laius:
välisuksed 0,9 m
sise- ja rõduuksed 0,7 m
vannitoa, WC uksed 0,6 m
2) kõrgus 2 m
-Eluruumi iga elu-, töö- ja magamistoa põrandapindala peab olema vähemalt 8 m2, toa laiuse (vastasseinte vaheline kaugus) alammäär 2,4 m, vähim kõrgus 2,5 m, ühepereelamutes 2,3 m.
-Katusekorruse kaldseintega toas peab vähim kõrgus olema tagatud vähemalt toa poole põrandapinna ulatuses.
-Eluruumi igal elu-, töö- ja magamistoal ning eraldi ruumis paikneval köögil peab olema vähemalt üks lahtikäiv aken, mis annab võimaluse ruumide tuulutamiseks ning tagab nendes piisava loomuliku valgustuse. Akna ja põranda pindala suhe ei tohi olla väiksem kui 1:8.
-Eluruumis peab olema loomulik või mehaaniline ventilatsioon, mis tagab inimese elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse. Õhu liikumise kiirus eluruumis, eluruumi maht ühe inimese kohta, keemiliste ja bioloogiliste ühendite sisalduse piirkontsentratsioon siseõhus peab olema tagatud vastavalt Eestis kasutatavatele normidele.
-Õhu temperatuur eluruumis peab olema optimaalne, looma inimesele hubase soojatunde ning aitama kaasa tervisliku ja nõuetekohase sisekliima tekkimisele ja püsimisele. Kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis ei tohi siseõhu temperatuur inimeste pikemaajalisel ruumis viibimisel olla alla 18º C, lubatav temperatuuri ülempiir tuleb määrata Eestis kasutatavate sisekliima normide alusel.
-Õhuniiskus eluruumis peab olema piires, mis ei kahjusta inimeste tervist, väldib veeauru kondenseerumist ning ei tekita niiskuskahjustusi. Eluruumi siseõhu optimaalne niiskus on 40-60 protsenti.
-Eluruum peab olema varustatud klosetiga või selle puudumisel kloseti kasutamise võimalusega samas hoones või hoone teenindamiseks määratud maa-alal.
-Eluruum peab olema tagatud külma vee saamise võimalusega samas hoones või hoone teenindamiseks määratud maa-alal. Vesi peab vastama EVS 663-1995 "Joogivesi" nõuetele.
-Müra eluruumis ei tohi ületada päeval 40 detsibelli ja öösel 30 detsibelli.

Keldriseinte soojustamine

Keldri välisseinte soojustamine säästab energiat ning parandab oluliselt
ruumi sisekliimat. Paigaldades soojaisolatsiooni keldriseina välispinda,
satub seni temperatuurikõikumistele allunud sein plusstemperatuuri
tsooni,püsides soe ning kuiv.
Maapinnas on alati niiskust, mis tekib sademetest, osaliselt pinnaseveest. Pinnases toimub alaliselt veeauru difusioon, talveperioodidel veel pidev külmumis-sulamisprotsess.Seetõttu on eelised ekstrudeeritud polüstüreenist soojustusplaatide
kasutamisel.Need säilitavad oma soojustuslikud omadused aastakümneteks,
on niiskuskindlad ja survele ning pinnase külmumis ja sulamistsüklitele vastu pidavad.
Kui kasutada tagasitäiteks sama olemasolevat pinnast, et vältida
pinnasemasside transportimist, tuleks kasutada soonitud dreeniva pinnaga
soojustusplaate. Dreenivad sooned peavad jääma pinnase poole,
kattes need geotekstiiliga enne tagasitäite tegemist.
Tänapäeval kütteenergia säästu huvides oleks soovituslik keldriseina soojustuse paksus laotud plokkseina puhul 100 mm ja valatud raudbetoonseina puhul 140
mm. Pinnasel põranda soojustuse soovituslik paksus oleks 100 mm,
hoone servade alal 100+50 mm.

Soojustamine ja sisekliima

Valede soojustus toodete asjatundmatu paigaldamine rikub pahatihti eluruumide sisekliima ja põhjustab hoone konstruktsioonidele tõsiseid niiskuskahjustusi.

Erinevalt kivimajadest võib puidust hoonet soojustada nii seest kui ka väljastpoolt, kuid ka siis tuleb teatud ohte silmas pidada. Kui puitmaja on väljastpoolt kaetud aurutõkkekilega,võib seestpoolt soojustamine samuti niiskuskahjustusteni viia.

Erinevate soojustustoodete hulgas valikut tehes näeme, et tihedamad materjalid on üldjuhul suurema soojusjuhtivusega.Mineraalvillade puhul on aga nimetatud seaduspärasuses olulisi erandeid, mida maja soojustamisel tuleb silmas pidada.

Seinte soojustamiseks tuleb eelistada villatooteid mahumassiga üle 19 kg/m3. Kergvilla probleem on selles, et teatud mahumassist allpool hakkab infrapunane kiirgus, mis omab suurt osatähtsust soojaülekandes,hõredast materjalist läbi paistma.

Teine negatiivne efekt kergvillade seintes kasutamise puhul on, et villa sees hakkab õhk soojemal poolel tõusma ja külmemal langema,hoone sisepinda tugevalt jahutades.

Kolmanda ebasoovitava mõjuna kipub seina paigutatud kergvill aja möödudes vajuma, tekitades seina ülaossa külmasillad, mida on hiljem väga kulukas täita, sest sein tuleb lõhkuda.

Mineraalvillade puhul piisab kondensaadi tekkeks vaid mõnesajast grammist veest. Seepärast peab mineraalvillaga soojustatud hoone sees kindlasti olema hoolikalt paigutatud aurutõke.

Voodrilaudade paigaldusest

Voodrilauad kinnitatakse  aluse külge tavaliselt kuumtsingitud lihtnaeltega.Naela sobiv pikkus on vähemalt 75 mm. Kinnituspunktide omavaheline kaugus  on tavaliselt  600 mm.Laud kinnitatakse igast kinnituskohast kahe naelaga,mis jäävad servast 20 – 25 mm kaugusele.Rõhtlaudise kinnitamiseks paigaldatakse püstised kinnituslauad

( paksusega 22-25 mm ) läbi tuuletõkke tugevasti sõrestikupostide külge.

Suruõhknaelutiga töötamisel peab jälgima,et nael ei satuks liiga sügavale ega rikuks puitpinda. Naelapea ei tohi olla süvendis,sest siis võib sademevesi sealtkaudu puitu imenduda.

Välisvoodri kinnitamiseks tuleb kasutada selleks mõeldud naelutit  ja sileda peaga rihvelnaelu,siis saab naelutussügavust töö käigus reguleerida.Võimaluse korral tuleb vältida laudade jätkamist.

Kui jätkukohti vältida ei saa,tuleb teha nii,et oleks tõkestatud lõikepinna kaudu sademevee imendumine puitu.Jätkukoht peab olema võimalikult tihe  ning tuleb katta liistu või plekiga ning värvida lõikepinnad.  

Põrandakütte eelised

Et põrandaküte omab suuremat küttepindala kui radiaatorid, tekib soovitud toatemperatuur vähema energiakuluga: radiaatorite veetemperatuurile 55-75 kraadi vastab põrandakütte paarkümmend kraadi madalam näit. Põrandakütte puhul on kogu soojuse väljastus põrandapinna ulatuses võrdlemisi ühtlane ja tulemusena saavutatakse minimaalne õhu liikumine ruumis, minimaalne tolmu lendlemine ruumis

Vältimaks soojuse kadu läbi allkorruse lae või maa sisse, tuleb küttekeha alla põranda sisse paigaldada soojustuskiht.Eestis laialt levinud betoonpõranda ja puitpõranda võrdlemisel on betoonpõrandatel parem soojusülekanne.Lisaks põrandate kiirele kuivamisele nt esikus või vannitoas, annab põrandaküte palju juurde ka hügieenile.

Plasttorud vesipõrandakütte teenistuses võivad teenida vabalt u 50 aastat, sest vee temperatuur üle 50 kraadi ei tõuse. Tihedast polüetüleenist torud on purunemiskindlad. Alles alates temperatuurist 80 kraadi algab toru intensiivne vananemine.Temperatuuri erinevused on tingitud kasuatavast süsteemist.

Radiaatorküttega süsteemi temperatuur on 55-75 kraadi.Puitpõrandaga vesipõrandakütte süsteemi temperatuur on 40-55 kraadi.

Betoonpõranda puhul on vesipõrandaküttesüsteemi temperatuur 30-40 kraadi.

Vesipõrandakütte töökindlaimad torude diameetrid on 16 mm ja 20 mm.

Elektriga põrandaküte on tasuvaim väikese põrandapinna puhul.

Vesipõrandaküte on tasuvaim alates 40-50ruutmeetrisest põrandapinnast ja maakütte korral.

Vesipõrandakütte ühe toru ringi pikkus ei tohiks ületada 16mm torul 80m ja 20mm torul 100 m

Puidust välisuks

Kindlaim  puidust välisuks on alumiiniumvineeri baasil valmistatud.Tavaliselt on peamine kiht väärispuuspoon, või värvitud ukse puhul veekindel plaatmaterjal. Alumiiniumi ülesanne on säilitada ukse välismõõtmed nii kuival kui ka niiskel ajal. Tavaliselt esineb esimesel ekspluateerimisaastal jooksul ukse kõverdumisi. Ukse kujumuutuste vältimiseks peab ukselehe raamkonstruktsioon valmistatud mitmekihilisest oksavabast liimpuidust.Sellise ukse puudus on suhteliselt piiratud disainivõimalus, mistõttu kasuatatakse neid tavaliselt kõrvalustena (terass,rõdu või kõrvalustena).Välisuks juures tasub jälgida, et uksehingi saaks reguleerida, nii horisontaalselt kui vertikaalselt, sest kui reguleerimisvõimalus puudub on ukse käimasaamine tülikas.Välisukse tihend peabs oplema kahekordne, ukselehes ja lengis. Sellinne tihedus tagab sirge ukselehe korral ideaalse soojapidavuse.Puituks on vastupidavam kui on soojustatud ning kahelt poolt paneellauaga kaetud.Samuti uksepakk peab olema valmistatud kõvast puidust.Tamm on tugev, kuid niiskuse mõjul muutub tumedaks, seetõttu tuleb eelistada puuliike nagu tekapuu või iroko.Värvitud uks tahab värvimist mõne aasta pärast, siis spoonitud uks üks kord aastas.

Soojustusmaterjal

Poorsetes ehitusmaterjalides on alati teatud hulgal vett kas veeauru või vedeliku kujul. Sellel on otsustav mõju materjali soojajuhtivusele, kuna vee soojajuhtivus on 0.68 W/m°C ehk õhuga võrreldes umbes 20 kordne. Seega vähendab vesi oluliselt materjalis olevate pooride mõju soojajuhtivusele.Ainult soojajuhtivusel põhinev kontroll ei anna veega täitunud pooride osas õiget tulemust, sest vesi liigub poorses aines soojust kaasa kandes.

Niiskes poorses materjalis toimub pidev difusioon, aurustumine, kondenseerumine ja kapillaarliikumine. Temperatuuride vahest tingitud veeauru rõhk on isolatsiooni soojemal küljel suurem. Veeaur võib kondenseeruda poori külmas osas ning kanda endaga sooja. Siit liigub see kapillaarimendumise tagajärjel soojemasse ja kuivemasse keskkonda ning aurustub uuesti. Mida tugevam on kapillaarimendumine materjalis, seda enam mõjutab niiskus selle soojajuhtivust. Isolatsiooni veesisaldus ei pruugi protsessi käigus muutuda, see võtab osa vaid soojaenergia ülekandest. Seepärast tuleb isolatsioonimaterjale niiskuse eest hoolikalt kaitsta.

Hoone soojavajaduse arvutamisel ei lähtutagi seetõttu teoreetilisest, kuivale materjalile vastavast soojajuhtivusest, vaid arvestatakse ka niiskuse mõju.