Euroopa ärikliima

Euroopa ärikliima jääb ülejäänud maailmale omale alla 25 uuritud turust asusid 12 kõige optimistlikumate äriootustega riiki väljaspool Euroopat. Seevastu 13 kõige madalamate äriootustega turgu – kui jätta välja USA ja üllatuslikult Singapur – asuvad Euroopas. Avanev pilt on üsna selge: Euroopas on ärikliima palju halvem kui ülejäänud maailmas. Ehkki üldine majandussituatsioon on euroalas praegu palju stabiilsem kui kriisi ajal, ei ole olukord siiski kaugeltki rahuldav. Euroopa suveräänne võlg kujutab endast suurimat üksikut ohtu kogu maailma majandusele. Aasias ergutab äriusaldust tugevam ärikeskkond. „Sellal kui otsene euroala kokkuvarisemine oht näib praeguseks olevat tagasi löödud, ähvardab ikka oluline oht, et Saksamaa poolt peale sunnitud ranged meetmed võivad viia tõsise majanduslanguseni,“ ütleb EUWIFO tegevdirektor Stefan James Lang. „Hispaanial, Itaalial ja Prantsusmaal näib olevat veidi enam kaotada, aga Saksamaa jäetakse tema erakordselt efektiivse siseriikliku tulusüsteemi toel võib-olla jälle arvet maksma. Küsimus, mille paljud endale praegu esitavad, on, kui palju rohkem on Saksamaa rahvas nõus enda kanda võtma.” EUWIFO, European Economic Research Institute, Zürichis, on eraomanduses firma, mis on spetsialiseerunud turundus-ja majandusuuringutele, milles osalevad ettevõtete omanikud, juhatuse liikmed ja erapankade kliendid kogu maailmas. Saksamaal korraldatakse praegu 300 intervjuud nädalas. Väljaspool Saksamaad viiakse neid läbi 300 kuni 500 kuus. Täielikud tulemused avaldatakse kord kuus ning küsitlustes osalejad saavad tulemused enne nende avaldamist meedias.

Üleilmne brändiuuring 32 turul .

Üleilmne brändiuuring 32 turul näitab: ettevõtete omanike soov kaaluda teisi panku erineb turgude lõikes. Zürich, 29. jaanuar 2013 100 000 eduka ettevõtte omanikku ja juhatuse liiget hõlmavas küsitluses küsisime: „Kui tõenäoliselt kaaluksite oma isiklike investeeringute ja äripanganduse vajadusi silmas pidades järgmisi panku?“ Uuring viidi läbi 2011. a novembrist kuni 2012. a novembrini. Suurte ettevõtete omanike ja juhatuse liikmete soov kaaluda oma isiklike investeeringute ja äripanganduse vajadusi silmas pidades teisi panku erineb turgude lõikes oluliselt. Zürichis asuva European Economic Research Institute EUWIFO poolt 32 turul läbi viidud uuring näitab, et Türgis, Leedus, Brasiilias, Eestis, Kanadas, Norras, Bulgaarias, Poolas, Hispaanias, Singapuris, Soomes, Hongkongis ja Slovakkias on pangaklientide soov alternatiivseid pangandussuhteid kaaluda üsna tugev. Taanis, Austrias, Hiinas, Venemaal, Itaalias, Šveitsis, Tšehhi Vabariigis, Rumeenias ja Jaapanis on soov teist panka kaaluda keskmise lähedal. Prantsusmaal, Belgias, Taiwanis, Ungaris, USA-s, Ühendkuningriigis, Ungaris, Austraalias, Saksamaal, Kreekas ja Indias ei kaalu enamik vastajaid alternatiivset pangandussuhet. Need tulemused kuuluvad ühe osana EUWIFO uuringusse Bank Monitor, mille tulemused avaldatakse kord kuus. Esitletud tulemused põhinevad andmetel, mis saadi viimase 12 kuu vältel 32 turul üle 100 000 ettevõtte omaniku ja juhatuse liikmega läbi viidud intervjuudest. See sihtrühm on paljude pankade jaoks väga tähtis, sest kasutab nii äripanganduse kui ka isikliku varahalduse teenuseid. Loodetavate klientide soov kaaluda teatud panka on selle panga jaoks brändi tugevuse peamisi indikaatoreid. Mida kõrgem on kaalumise tase, seda tõhusamalt võib pank võita uusi kliente. Mida madalam on kaalumise tase, seda raskem ja kulukam võib pangal olla uusi kliente võita. Ülaloleval graafikul on näidatud 32 turu 18 rahvusvahelise ja kohaliku panga turuosal põhinevad tulemused. Aga erinevused nii turgude kui tervikute kui ka ühe kindla turu pankade vahel on olulised. Lisaks kõiguvad üksikute pankade näitajad märkimisväärselt kogu aasta jooksul. Tulemusena on selgelt näha selle tegevusala võitjad ja kaotajad. Peamine järeldus on, et igal turul on panku, mida kaalutakse teistest sagedamini. See viib kolme tähtsa järelduseni: (1) üksikute pankade kaalumise tase erineb oluliselt, (2) soov üksikuid panku kaaluda muutub aja jooksul ja (3) üldine soov alternatiivseid panku kaaluda on turgude lõikes erinev. On selge, et iga üksiku panga eesmärk peaks olema suurendada oma loodetavate klientide soovi seda panka kaaluda. Loodetava kliendi vastava panga kaalumise soovi nii absoluutne kui ka suhteline tugevus avaldab tohutut mõju panga ärilisele arengule ja kasvuvõimele. Esimene mõõtmine näitab, kuidas üksiku panga kaalumise tase aja jooksul muutub, ja teine reastab pangad oma riiklike ja rahvusvaheliste konkurentide hulgas – s.t Türgis on loodetavate klientide soov uut panka kaaluda suhteliselt tugev, aga Indias suhteliselt nõrk. Seega peaks rahvusvahelise panga näitaja olema Türgis märksa kõrgem kui Indias. „Konkureeriv keskkond, milles pangad töötavad, ja nende loodetavate klientide soov uut panka kaaluda varieeruvad märkimisväärselt turgude lõikes,“ ütleb EUWIFO tegevdirektor Stefan James Lang. „Kui rahvusvahelised pangad teevad otsuseid rahvusvahelisele turule sisenemise või investeerimise kohta, mängivad selles muidugi rolli paljud tegurid. Siiski võib nende loodetavate klientide tugev või nõrk soov uusi pangandussuhteid kaaluda pankadele öelda, kui raske võib olla turule sisenemine või turu kasvatamine, ja seepärast peab seda arvestama.“ Bank Monitori küsitlus hõlmab järgmisi rahvusvahelisi panku: Bank Julius Baer, Citibank, Credit Suisse, Deutsche Bank, Goldman Sachs, HSBC, ING, JPMorgan Chase, Merrill Lynch, Morgan Stanley, UBS; ja iga turu tähtsamaid kohalikke panku. Küsitlus viidi läbi järgmistel turgudel. Euroopas: Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa, Ühendkuningriik, Hispaania, Šveits, Austria, Belgia, Holland, Soome, Norra, Taani, Poola, Kreeka, Türgi, Slovakkia, Tšehhi Vabariik, Ungari, Horvaatia, Bulgaaria, Eesti ja Venemaa; Aasias: India, Hiina, Jaapan, Indoneesia, Hongkong, Singapur, Taiwan ja Austraalia; Ameerikas: Ameerika Ühendriigid ja Brasiilia. Lähikuudel laieneb küsitlus veel 20 turule. EUWIFO, European Economic Research Institute, Zürichis, on eraomanduses firma, mis on spetsialiseerunud turundus-ja majandusuuringutele, milles osalevad ettevõtete omanikud, juhatuse liikmed ja erapankade kliendid kogu maailmas. Saksamaal korraldatakse praegu 300 intervjuud nädalas. Väljaspool Saksamaad viiakse neid läbi 300 kuni 500 kuus. Täielikud tulemused avaldatakse kord kuus ning küsitlustes osalejad saavad tulemused enne nende avaldamist meedias.

Kui tõenäoliseks peate, et soovitate järgmisi panku oma kolleegidele, sõpradele ja perekonnale?

100 000 eduka ettevõtte omanikku ja juhatuse liiget hõlmavas küsitluses, mis viidi läbi 32 riigis, küsiti: "Kui tõenäoliseks peate, et soovitate järgmisi panku oma kolleegidele, sõpradele ja perekonnale?" 10 = väga tõenäoliseks; 0 = üldse mitte tõenäoliseks Uuring viidi läbi 2011. a novembrist kuni 2012. a novembrini Suure ettevõtete omanike ja juhatuse liikmete soov oma panku soovitada erines turgude lõikes oluliselt. Zürichis asuva European Economic Research Institute EUWIFO poolt 32 turul läbi viidud uuring näitab, et Hiinas, Türgis, Brasiilias, Rumeenias, Venemaal, Eestis, Šveitsis ja Leedus soovivad pankade kliendid soovitada oma esmaseid pangandussuhteid ka teistele. Slovakkia, Saksamaa, Poola, India, Kreeka, Prantsusmaa ja Austria turul on soov oma panka soovitada pigem neutraalne. Enamik Tšehhi Vabariigi, Taani, Soome, Hispaania, USA, Norra, Hongkongi, Ungari, Jaapani, Kanada, Taiwani, Itaalia, Singapuri, Ühendkuningriigi ja Austraalia vastajaid ei soovi soovitada oma panku kolleegidele, sõpradele ja perekonnale. Need tulemused kuuluvad ühe osana EUWIFO uuringusse Bank Monitor, mille tähtsamad tulemused avaldatakse kord kuus. Esitletud tulemused põhinevad andmetel, mis saadi viimase 12 kuu vältel 32 turul üle 100 000 ettevõtte omaniku ja juhatuse liikmega läbi viidud intervjuudest. See sihtrühm on paljude pankade jaoks väga tähtis, sest kasutab nii äripanganduse kui ka isikliku varahalduse teenuseid. Klientide soovitamissoovi tase on brändi tugevuse tähtsamaid indikaatoreid. Arvatakse, et seda skoori võib kasutada motiveerimaks organisatsiooni keskenduma enam klientidele mõeldud toodete ja teenuste parandamisele. Samuti väidetakse, et see skoor korreleerub tulude kasvuga. See on näitaja, mida tänapäevasel turul kasutavad paljud korporatsioonid. Ülaloleval graafikul on näidatud 32 turu 18 rahvusvahelise ja kohaliku panga turuosal põhinevad tulemused. Aga erinevused nii turgude kui tervikute kui ka ühe kindla turu pankade vahel on olulised. Lisaks kõiguvad üksikute pankade näitajad märkimisväärselt kogu aasta jooksul. Tulemusena on selgelt näha selle tegevusala võitjad ja kaotajad. Peamine järeldus on: igal turul on panku, mida nende kliendid sagedamini soovitavad, ja neid, mille puhul seda ei tehta. See viib kolme tähtsa järelduseni: esiteks, soov panka soovitada erineb märkimisväärselt, olenevalt teatud turu kindlast pangast; teiseks, soov üksikuid panku soovitada muutub aja jooksul, ja kolmandaks, soov panka soovitada erineb üldiselt turgude lõikes. On selge, et iga üksiku panga eesmärgiks peaks olema parandada oma klientide soovi seda soovitada. Panga brändihalduse, klientide lojaalsuse, ristmüügi ja äri pikaajalise arengu seisukohast on tähtsad nii klientide soovitamissoovi absoluutsed kui ka suhtelised skoorid. Esimene mõõtmine näitab, kuidas pankade üksikud meeldivushinnangud aja jooksul muutuvad, ja viimane järjestab pangad oma siseriiklike ja rahvusvaheliste konkurentide hulgas. „Konkureeriv keskkond, milles pangad töötavad, ja nende klientide soov panka soovitada varieeruvad märkimisväärselt turgude lõikes,“ ütleb EUWIFO tegevdirektor Stefan James Lang. „Kui rahvusvahelised pangad teevad otsuseid rahvusvahelisele turule sisenemise või investeerimise kohta, mängivad selles muidugi rolli paljud tegurid. Siiski võib nende klientide tugev või nõrk soov neid soovitada pankadele öelda, kui raske võib turule sisenemine või turu kasvatamine olla, ja seepärast peab seda tõsiselt võtma.“ Bank Monitori küsitlus hõlmab järgmisi rahvusvahelisi panku: Bank Julius Baer, Citibank, Credit Suisse, Deutsche Bank, Goldman Sachs, HSBC, ING, JPMorgan Chase, Merrill Lynch, Morgan Stanley, UBS; ja iga turu tähtsamaid kohalikke panku. Küsitlus viidi läbi järgmistel turgudel. Euroopas: Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa, Ühendkuningriik, Hispaania, Šveits, Austria, Belgia, Holland, Soome, Norra, Taani, Poola, Kreeka, Türgi, Slovakkia, Tšehhi Vabariik, Ungari, Horvaatia, Bulgaaria, Eesti ja Venemaa; Aasias: India, Hiina, Jaapan, Indoneesia, Hongkong, Singapur, Taiwan ja Austraalia; Ameerikas: Ameerika Ühendriigid, Brasiilia ja Mehhiko. Lähikuudel laieneb küsitlus veel 20 turule. EUWIFO, European Economic Research Institute, Zürichis, on eraomanduses firma, mis on spetsialiseerunud turundus-ja majandusuuringutele, milles osalevad ettevõtete omanikud, juhatuse liikmed ja erapankade kliendid kogu maailmas. Saksamaal korraldatakse praegu 300 intervjuud nädalas. Väljaspool Saksamaad viiakse neid läbi 300 kuni 500 kuus. Täielikud tulemused avaldatakse kord kuus ning küsitlustes osalejad saavad tulemused enne nende avaldamist meedias.

Ehitiste tuleohutus.

Esten OÜ Address: 76901 Klooga mnt 10b-17, Tabasalu, Harjumaa,Estonia. Telefon: 372-503-9015.

vastavalt Eesti Standardi EVS 812-7:2008. Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus ütleb ,et tuldtõkestavaid klaastarindeid on kahte tüüpi:tihedus nõuet (E) täitvad tarindid ja tiheduse ning soojust isoleerivad nõuded (EI) täitvad tarindid.Klaastarindi tulepüsivus sõltub tarindist kui tervikust,heakskiit puudutab valmis tarindit koos kõikide komponentidega.Klaasi omadustele lisaks on tähtis raamistus ja paigaldusviis.Klaasimisel tuleb kasutada klaasi tootja poolt heaks kiidetud kinnitusviise ja materjale. Tihedusnõuet täitvad klaastarindid (E) lasevad läbi soojuskiirgust soojusisolatsiooni võime puudumist väljendatakse kasutades tarindi märgistuses ainult tähte(E)(tihedus,terviklikkus) koos tulepüsivusajaga (näiteks E30).Nende tarindite puhul siirdub soojus läbi tarindi otse suunas kiirguse teel igale poole nagu valgus.Mida suurem on kiirgav pind,seda suuremaks kujuneb soojuskiirguse tihedus (soojuskiirguse intensiivsus kW/m2).Samuti mida lähemalt klaastarindi suhtes läbiva soojuskiirguse tihedust kontrollitakse,seda suurem see on.Nendele tarinditele on vajalik määrata suuruse piirang ja ohutuskuja,evakuatsioonitee liikumisrajast ning süttivatest materjalidest. Tihedust ja soojusisolatsiooni nõuet (EI) täitvates klaastarindites (EI) ei ole soojuskiirgust vaja mõõta,neid loetakse soojuskiirguse nõuet täitvateks. Tuletõkkeklaasist tarindeid saab kasutada ilma ohutuskuja nõudeta nagu iga muid tuletõkkesektsiooni moodustavad tarindit.Tuletõkkeklaasiga saavutatav tulepüsivus võib olla üldjuhul kuni EI 120. Tihtipeale projektis ei ole arvestatud,et vastavalt Eesti Standardi EVS 812-7:2008. Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus ütleb, et tuletõkkeuks kinnitatakse tugevalt ümbritsevate tarindite külge ning piida ja ümbritsetavate tarindite vaheline pragu tihendatakse vähemalt A2-klassi kuuluvate tihendusmaterjalidega,kui tihendusmaterjalitootja poolsed juhised ei luba muud. Vastavalt Eesti Standard EVS 812-7:2008. Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus ütleb,et tuletõkkeuks peab olema iseenesest sulguv ja riivistuv. Vastavalt Eesti Standardi EVS 812-7:2008. Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus ütleb,et projektis peaks lahendust leidma ukse lehe ja põranda vaheline pragu ja selle ümber põranda materjali A2Fl kasutamine. Juhtub ka seda,et projektis pole detailiseeritud Eesti Standardi EVS 812-7:2008. Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus, nõue ohutuskuja kohta,kui klaasuks suundub otse evakuatsiooniteele.

November 2012.oli aktsiaturgudel üllatavalt sündmustevaene.

Rahulik lõpp edukale aastale November oli aktsiaturgudel üllatavalt sündmustevaene, kuna suvel toimunud tugeva ralli hoog on raugenud ja turud on võtmetähtsusega poliitiliste otsuste ootuses konsolideerunud. Turge ei mõjutanud oluliselt ka eelmisel kuul toimunud USA presidendivalimised ja mõnevõrra pettumust valmistanud kolmanda kvartali tulemuste teatamise hooaeg, ning turud on kogu sügise jooksul liikunud külgsuunas. Meie koduturge vaadates lõpetasid nii Uue Euroopa kui Venemaa aktsiaindeksid kuu enam-vähem samal tasemel, kus nad seda alustasid. Stoxx EU Enlarged TR indeks tõusis 1,6% ja MSCI Russia TR langes 0,5%. Samal ajal jäi meie Uue Euroopa ja Venemaa Top Picksi fondide tootlus indeksitele mõõdukalt alla, kuu tootlusteks jäi vastavalt -0,4% ja -2,6%. 2012. aasta algusest saati ning kolme aasta tootlust vaadates on meie fondidel läinud väga hästi, seda nii indeksitega kui sarnaste fondidega võrreldes. Mõlemal fondil on jätkuvalt kõrgeim 5-tärni reiting Morningstarilt, ning nad on viimase kolme aasta arvestuses kindlalt sarnaste fondide pingeridade absoluutses tipus. Tulevikku vaadates usume, et investorid hakkavad võrreldes Lääne Euroopaga järjest rohkem tähelepanu pöörama kõrgema kasvupotentsiaali ja madalama võlatasemega Ida Euroopale. Võttes ka arvesse, et Uue Euroopa aktsiaturg kaupleb peaaegu 50%-lisel allahindlusel (P/B kordaja) oma 10 aasta keskmise taseme suhtes, ootame huvi kasvu jätkumist selle regiooni vastu nii sel kui ka järgneval aastal. Tähelepanuväärne on ka see, et Venemaa aktsiad kauplevad praegu väga lähedal kõigi aegade suurimale allahindlusele (üle 50%) MSCI Emerging Markets indeksi suhtes. Samal ajal pingutab valitsus märgatavalt selle nimel, et reformida Venemaa kapitaliturge ja vähendada allahindlust teiste arenevate turgude suhtes. Usume, et arvestades väga madalaid valuatsioonitasemeid ja üldist negatiivset suhtumist Vene aktsiatesse, on pikaajalistel investoritel praegu suurepärane võimalus siseneda Venemaa aktsiaturule.

Heiti Riisberg

Nõuanded kortermaja renoveerimisel.

Nõuanded kortermaja renoveerimisel.

Korteriühistu abiAutor: Veiko RistissaarMajandusareng on taas ülesmäge liikumas, tuues renoveerijatele kaasa buumi ajal valitsenud probleemid – pakkujate vähesus ning kvaliteedi ja hindade suur kõikuvus. Sellistes tingimustes on kõige nutikam sobivate partnerite leidmiseks kasutada spetsialiseerunud hankekeskkonna abi. Näiteks Mercelli keskkonnas avaldatud hangete arv näitab võrreldes eelmise aastaga selget kasvu. 99 korteriühistu poolt avaldati möödunud aastal 142 hanget. Riigi- ja eraettevõtete ehitusvaldkonna teateid oli aga 3982, mis teeb meie keskkonna tõsiseltvõetavate ettevõtete igapäevaseks töövahendiks. Võrreldes aga eelmise aastaga on tänavu pakkumiste saamine märksa keerukam. Peamine põhjus – ehitusturu aktiviseerumine nii Eestis kui ka naaberriikides. Pole harvad juhused, kui ühistu on iseseisvalt saanud kõigest ühe pakkumise, millel on küsitava väärtusega hind. Avalik konkurss aitab siinkohal saada tõsiseltvõetavaid pakkumisi ja konkurentsi, sest enamus uue aja firmadest liiguvad just hankekeskkondades. Nõuanded korteriühistule Korteriühistu seisukohalt on kõige olulisem enne ehituspakkumiste küsimist vormistada korralik lähteülesanne. Pädevate pakkumiste saamiseks tuleks tähelepanu pöörata detailide esitamisele ja korrektsusele. Pooliku ja vähese infoga hangetele on tagasiside ebapiisav ning saadud pakkumised ei pruugi olla sobivad. Võrdlusmomendi sissetoomiseks on oluline asjatundja poolt koostatud projekt. Ka Kredexi renoveerimistoetuse taotlemine toimub energiaauditi järelduste ja koostatud ehitusprojekti põhjal. Teiseks oluliseks aspektiks on omanikujärelevalve kaasamine kohe projekti alguses. Omanikujärelevalve teadmisi saab ühistu kasutada suhtlusel projekteerija ja ehitajaga, kuid tasub meeles pidada, et vastavalt seadusandlusele peab vastava teenuse pakkuja olema sõltumatu projekteerijast, ehitajast ja ehitusmaterjalide tarnijast. Nõuanded pakkujale Pakkuja peaks näitama aktiivselt huvi projekti vastu ja koostama oma pakkumise tingimustele vastavalt ning võimalikult arusaadavalt. Arvestada tuleks, et ühistul puuduvad süvateadmised ehitusest , seega initsiatiiv detailide täpsustamise osas võiks olla pakkujal. Üldjuhul tagab konkursi võidu mitte niivõrd madalaim pakkumine, kuivõrd tellija soovidest arusaamine. Neli vajalikku sammu Esiteks tuleks oma sooviga pöörduda kohaliku omavalitsuse (KOV) poole taotlusega väljastada projekteerimise tingimused, milles määratakse ära, millised tööd on lubatud. Näiteks Tallinnas enam viilkatust lamekatusele ehitada ei lubata. Teiseks tuleb läbi viia avalik konkurss nii energiaaudiitori, projekteerija, omanikujärelevalve kui ka hiljem ehitaja leidmiseks. Konkursse saab korraldada hankekeskkondades, mis lisaks konkurentsi loomisele aitavad kokku hoida aega. Eelistada tuleks suurema hankemahuga keskkondi, kus suhtlus pakkuja ja tellija vahel pole tõkestatud. Mercell suhtleb omalt poolt parema tulemuse saavutamiseks kõigi asjaosalistega. Samas, kui passiivsed hankekeskkonnad toimivad vaid hangete avaldmise kohana, jättes suhtluse piiratuks. Viimane teeb olukorra küllaltki keeruliseks, sest puudub võimalus täpsustusteks ja pakkujate taustakontrolliks. Kolmandaks tuleb valida parim pakkuja. Juhul, kui saate hulgaliselt pakkumisi, tasuks kaaluda kahe etapilist pakkumist – esmalt viia läbi avalik konkurss ja järgnevalt võtta detailsemad pakkumised kolmelt kõige sobivamalt ettevõttelt. Arvestada tuleks maksetingimusi, tähtaega, garantiid, kohtumisel tehtud tähelepanekuid ning pakkujate renomeed (mis tugineb varem tehtud töödele ja nende klientide tagasisidele). Pakkumiste hindamisel saate kasutada ka omanikujärelevalve kompetentse. Neljandaks on eduka ehitustöö puhul ülioluline korrektne asjaajamine. Soovitatav on kõik ühistu üld- ja juhatuse koosolekud ning kohtumised ehitajaga protokollida. Ka töövõtuleping tuleks koostada ühistu, mitte töövõtja põhjale. Pole harvad juhtumid, kus lepingus seisev on erinev eelnevalt kokkulepitule. Tihtipeale lõppeb selline apsakas lisaraha maksmisega tööde eest, mis olid eeldatavalt hinna sees. Veiko Ristissaar on Mercell Estonia OÜ turundusspetsialist. Info tel. 683 6785, E-post: eesti@mercell.com

mille alusel hinnatakse eluruumi heakorrastuse taset?

Tihti küsitaks, mille alusel hinnatakse eluruumi heakorrastuse taset?
Hetkel kehtiv Vabariigi Valitsuse määrus 04.02.2005.a. eluruumidele esitatavate nõuete kinnitamise kohta,näeb ette,et:
-Eluruum peab vastama siseministri 3. juuli 1998. a määruses nr 25 "Tuleohutuse üldnõuded" (RTL 1998, 226/227, 915) toodud nõuetele. Tule ja suitsu tekkimine ja levimine elamus peab olema piiratud. Inimestel peab olema tulekahju (või muu õnnetuse) puhul eluruumist väljapääsemise võimalus või neid peab saama päästa muude abinõude rakendamisega.
-Eluruum peab võimaldama inimesele selles ööpäevaringse viibimise.
-Eluruumil peab olema teistest eluruumidest eraldi sissepääs ukse kaudu ja eluruumi igal elu-, töö- ja magamistoal ning eraldi ruumis paikneval köögil peab olema vähemalt üks uks.
-Uste miinimummõõtmed:
1) laius:
välisuksed 0,9 m
sise- ja rõduuksed 0,7 m
vannitoa, WC uksed 0,6 m
2) kõrgus 2 m
-Eluruumi iga elu-, töö- ja magamistoa põrandapindala peab olema vähemalt 8 m2, toa laiuse (vastasseinte vaheline kaugus) alammäär 2,4 m, vähim kõrgus 2,5 m, ühepereelamutes 2,3 m.
-Katusekorruse kaldseintega toas peab vähim kõrgus olema tagatud vähemalt toa poole põrandapinna ulatuses.
-Eluruumi igal elu-, töö- ja magamistoal ning eraldi ruumis paikneval köögil peab olema vähemalt üks lahtikäiv aken, mis annab võimaluse ruumide tuulutamiseks ning tagab nendes piisava loomuliku valgustuse. Akna ja põranda pindala suhe ei tohi olla väiksem kui 1:8.
-Eluruumis peab olema loomulik või mehaaniline ventilatsioon, mis tagab inimese elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse. Õhu liikumise kiirus eluruumis, eluruumi maht ühe inimese kohta, keemiliste ja bioloogiliste ühendite sisalduse piirkontsentratsioon siseõhus peab olema tagatud vastavalt Eestis kasutatavatele normidele.
-Õhu temperatuur eluruumis peab olema optimaalne, looma inimesele hubase soojatunde ning aitama kaasa tervisliku ja nõuetekohase sisekliima tekkimisele ja püsimisele. Kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis ei tohi siseõhu temperatuur inimeste pikemaajalisel ruumis viibimisel olla alla 18º C, lubatav temperatuuri ülempiir tuleb määrata Eestis kasutatavate sisekliima normide alusel.
-Õhuniiskus eluruumis peab olema piires, mis ei kahjusta inimeste tervist, väldib veeauru kondenseerumist ning ei tekita niiskuskahjustusi. Eluruumi siseõhu optimaalne niiskus on 40-60 protsenti.
-Eluruum peab olema varustatud klosetiga või selle puudumisel kloseti kasutamise võimalusega samas hoones või hoone teenindamiseks määratud maa-alal.
-Eluruum peab olema tagatud külma vee saamise võimalusega samas hoones või hoone teenindamiseks määratud maa-alal. Vesi peab vastama EVS 663-1995 "Joogivesi" nõuetele.
-Müra eluruumis ei tohi ületada päeval 40 detsibelli ja öösel 30 detsibelli.